Karl-Eriku kodu asub kokku­saamiseks lepitud moodsast lokaalist mõnesaja meetri kaugusel. Ometi pole ta siin käinud.

“Aeg-ajalt keegi räägib, et istusime Plastikus või Botikus, ja mõtlen, et väga lahe – esimest korda kuulen,” sõnab ta. “Kuna neljapäevast pühapäevani on bändiga ringisõitmise aeg ja õhtud veedame eri kohtades üle Eesti, siis pealinna lounge’idesse ma ei jõua. Samas, kui oleksin reede õhtul Noblessneris, siis mõtleksin juba pigem, et huvitav, miks mul samal ajal kontserti ei ole. Vabal ajal ma tähelepanu ei otsi ega lähe poppi kohta istuma. Ei naudi, kui pulsisagedus üleval. Mul on isegi oma väiksed nipid, kuidas koeraga rahulikult jalutada. Mõnikord sõidan selleks pool tundi autoga linnast välja.”

Ta leiab laua.

Asukoht ruumis on tähtis.