Häbi kaob minutitega

Jõuan nii nagu paljud teisedki naised Amare Luna koolitus­ruumi ukse taha mõned minutid liiga vara. Õues särab pärastlõunane soe päike ja kuigi me teame kõik täpselt, mida me paarimeetriste vahedega seistes ootame, teeme kollektiivselt näo, justkui ootaksime sõpra. Kui see sõber siis tuleb ja meid tuppa laseb, on laudadele asetatud juba A4-paberid ja pastakad — oleksin justkui investeerimiskoolitusele saabunud. Üks sõbranna sõnas mulle hiljem selle mõtte peale tähelepaneku: “Mingis mõttes ju olidki.” 

Jaga
Kommentaarid