Kabulis elav naisterahvas rääkis anonüümselt The Guardiani vahendusel oma loo:

“Pühapäeva varahommikul suundusin parasjagu ülikooli loengusse, kui grupp naisi naiste ühikast välja jooksid. Küsisin neilt, mis juhtus, ja üks neist teatas mulle, et politsei evakueerib neid, sest Taliban on tunginud Kabuli ja nad peksavad naisi, kes ei kanna burkat.

Me kõik soovisime jõuda koju, aga me ei saanud kasutada selleks ühistransporti. Juhid ei soovinud meid oma autodesse võtta, sest nad ei tahtnud vastutada naiste transportimise eest. Veel hullem oli see naiste jaoks, kes viibisid ühikas ja kelle kodud asuvad Kabulist väljas, nad kartsid ja olid segaduses, kuhu nad peaksid minema.

Samal hetkel seisid mehed tüdrukute ja naiste ümber ning naersid nende hirmu üle. “Minge ja pange oma burkad selga,” hüüdis üks neist. “Need on teie viimased päevad tänavatel,” ütles teine. “Ma abiellun ühel päeval neljaga teist,” hirmutas kolmas.