1. Veendu, et tead, millisesse ettevõttesse ja ametikohale kandideerid

Ehkki see võib tunduda kummaline, juhtub Kadaku sõnul päris tihti, et inimene tuleb kohale ja jääb vestluse ajal mõtisklema, mis firma see on, kuhu ta parasjagu tööle saada püüab. “See juhtub eelkõige selliste inimestega, kes kandideerivad samal ajal veel mitmesse kohta, on neid, kel käsil lausa 10 või rohkem kandideerimist,” selgitab ta. “Tulla kohale ja mitte teada firma nime, on väga halb algus,” hoiatab tööjõurendi ekspert. Kas sellise apsu järel võib kandideerimise luhtaläinuks lugeda? Kadak möönab, et nii võib juhtuda küll ning olenevalt kandideerija tugevustest, näiteks juhul kui on tegu väärt spetsialistiga, keda tööandja kindlasti oma ridadesse soovib, siis võib ka õnneks minna. “Meie värbajatena vaatame esimese asjana kandideerija profiili ja sobivust ametikohale, aga seda saan küll kinnitada, et kui mul on vestlusel valida kahe võrdselt hea kandidaadi vahel, kellest üks teab, kuhu ta kandideerib ja teine mitte, siis ma eelistan esimest,” rõhutab ta.

2. Ära hiline!

Akadeemiline veerand ehk 15 minutit hilinemist pole tööle kandideerimisel kohane. Paraku on inimestel täpsusega probleeme ja Kadaku sõnul puudutab see eelkõige nooremaid. “Levinud 5-10 minutit hiljaks jäämist võib ju esmapilgul tunduda, et nii lühike aeg ei tohiks probleem olla. Tegelikult koondavad tööandjad sageli vestlusvoorud kindlatele päevadele kokku. Kui üks kandideerija hilineb, läheb kogu päevakava nihkesse,” räägib Kadak ja lisab, et ka värbamisfirmade jaoks on vestlustele hiljaksjääjad probleemiks. “Meie ehitame oma intervjuud üles kindlasse ajaraami ja kindla struktuuri järgi ja kui inimene hilineb, jääb talle vähem aega, sest järgmisest täistunnist tuleb juba uus inimene. Rääkimata sellest, et hilinemine jätab lihtsalt halva mulje.”

3. Oska ennast “müüa”

Tööjõurendi eksperdi sõnul jäävad intervjueeritavad tihti jänni sel hetkel, kui küsitakse: “Mis toetab sinu kandideerimist sellele ametikohale?” Sel hetkel tulebki kõige paremini välja see, kas töölesoovija on kuulutuse ikka korralikult läbi lugenud ja teab, mida tööleasujalt oodatakse. “Juba enne vestlusele tulekut tasub enda jaoks sõnastada paar-kolm punkti, mis just sinu kasuks kõnelevad ja tuua need vestlusel lühidalt ja konkreetselt välja,” soovitab Kadak. “Töövestlus on koht, kus tuleb ennast “müüa”. Sellele aitab kaasa, kui oled aktiivne vestluspartner — esita ka omalt poolt küsimusi, tunne huvi töö ja ettevõtte vastu, kuhu kandideerid ning vasta pikemalt ja sisukamalt kui “Jah” ja “Ei””,” lisab ta.

Samas on ameteid, millele kandideerimisel pole särav vestlusoskus oluline. “Sellisel juhul tuleb intervjueerijal keskenduda inimesega vesteldes muule. Näiteks tema töökogemusele ja konkreetselt selle ameti juures vajalikele oskustele,” räägib Kadak ja toob näite olukorrast, kus tööandja valib füüsilist tööd nõudvale ametikohale kõige vaimukama jutukaaslase või värvikama motivatsioonikirja autori. Peagi selgub, et tema uus alluv ei jaksa ega suuda teha tööd, milleks ta tegelikult palgati.”

4. Ära valeta oma oskuste ja teadmiste kohta!

Enda häid omadusi ja oskusi kirjeldades ei tohiks Kadaku sõnul unustada üht — räägitu olgu tõsi! “Pole vaja välja lubada, et oled ühes või teises asjas osav, kui see tegelikult nii ei ole,” manitseb tööjõurendi ekspert. “Inimesed justkui loodavad, et asi saab töö käigus selgeks ja osalt ongi see nii, aga on ka olnud juhuseid, kus töötaja ei saagi tööga alustada, sest tal pole mõnd vajalikku oskust ja mida üleöö ei omanda, näiteks keeleoskuse või arvuti pädevused,” selgitab Kadak ja lisab, et üsna tihti luisatakse Exceli programmi tundmise kohta ning kui tööandja pettuse avastab, võib järgneda kiire töösuhte lõpetamine.

Selle asemel, et tulevasele tööandjale puru silma ajada, soovitab Kadak mängida lahtiste kaartidega. “Kui ametikoht tundub igati sobivat, aga mingi oskus puudub või pole nii heal tasemel kui võiks, siis peakski seda julgelt teada andma ja näitama valmisolekut õppida. Meie tööandjad on hea töötaja saamise nimel ka ise panustama — saatma keelekursustele, arvutikoolitusele või autokooli, “ julgustab tööjõurendi ekspert töölesoovijaid tulevaste tööandjatega avatud olema.

5. Riietu kohaselt!

Viimane kuid mitte sugugi vähetähtis soovitus puudutab riietust. “Ka suvel, isegi palaval päeval, ei ole plätud kohased jalanõud ja pluusi serva alt ei peaks piiluma ujumistrikoo pael,” juhib Kadak tähelepanu. “Otse rannast, metsast või spordisaalist ära tööintervjuule tule, käi enne kodust läbi ja vaheta riided.”

See ei tähenda nagu peaks tööintervjuule ilmuma tingimata ülikonnas või pidulikus kleidis. “Teksades võib tulla,” kinnitab Kadak ning lisab, et sõltuvalt kandideeritava töö iseloomust võiks T-särgi asendada triiksärgi või pluusiga. “Noor inimene, kes soovib saada suvekohviku teenindajaks võib ka vabaajariietes vestlusele ilmuda, peaasi, et riided oleks terved ja puhtad,” toob ta näite.