Kognitiivne erinevus

Nimelt viitab Wallis kahele soomlaste poolt tehtud uuringule, millest üks keskendus füüsilisele vananemisele ja teine kognitiivsele. Selgus, et mida rohkem haridust inimene oma eluea jooksul on omandanud ehk teiste sõnadega, mida kauem on ta õppinud, seda paremini ta aju pikas plaanis funktsioneerib.

Hollandis läbi viidud uuringus keskenduti aga 90ndates eluaastates inimestele, osad, kes olid sündinud 1915. aastal ja teised 1905. aastal. Kui nende kiirus ja tugevus väga ei erinenud, siis kümme aastat hiljem sündinud said märkimisväärselt paremini hakkama igapäevaste tegevustega, nagu enda pesemine ja riietamine. Hiljem sündinud inimesed said ka paremaid tulemusi kognitiivsel eksamil ja Wallis usub, et just see määras ära nende vilumuse.

“Haritumatel inimestel on tõenäoliselt parem sissetulek, mis tähendab, et nad käivad sagedamini arsti juures, toituvad paremini ja neil on töökoht, mis ei kurna liialt nende keha,” selgitas USA riikliku vananemisinstituudi teadusdirektor Luigi Ferrucci.

Ole terve, jää terveks

Kuigi teadlikkusel on ilmselge mõju vananemisprotsessile, ei ole kõigil inimestel ligipääsu kõrgharidusele. Õnneks aga on soomlaste uuringu järgi jätkuvalt oluline siiski ka see, kui füüsiliselt aktiivne sa oled ja kui tervislikult toitud. “Hiljem sündinud täiskasvanud olid ka füüsiliselt aktiivsemad ja neil olid suuremad kehad, mis viitab paremale toitumisele,” kirjutab Wallis.

Seega, kuigi paljud inimesed kipuvad nooruslikku välimust saavutama läbi esteetiliste protseduuride ja kallite iluhoolitsuste, siis kõige mõistlikum on seda saavutada siiski läbi hea tervise.

Allikas: Camille Styles

Jaga
Kommentaarid