Istun oma kaheaastase lapse toas ajal, mil tema on lasteaias, ja vaatan tema puidust rongikomplekti, liigutades selle rattaid, et mul oleks midagi, mis mu mõtted mujale viiks. Tunnike varem helistas üks meestuttav mu uksekella, sest tal oli vaja minuga kohe rääkida. Ta paistis närviline, kui oma mantli üle toolileeni heitis ja seejärel istus. “Olukord on halb,” teatas ta. Mu süda hakkas puperdama — kas mu pojaga on midagi hullu juhtunud? Hoidsin diivanist kinni, küüned kangasse tungimas, ja soovisin kutsuda oma abikaasa, kes alumise korruse köögis tööd tegi, aga mu hääl jäi kurku kinni. Tundsin, et mu pea hakkab ringi käima ja süda läheb pahaks. Lõpuks ütles ta välja, mis tegelikult juhtunud on: ta nägi fotosid minust ühel pornoleheküljel.

Mu esimene reaktsioon oli peaaegu kergendus — halvad uudised ei puudutanud mu poega. Seejärel jõudis minuni loo uskumatus. Ma pole endast kunagi ühtegi intiimset fotot kellelegi saatnud ja polnud jaganud veebis midagi, mis oleks natukenegi seksuaalne. Kuidas jõudsid fotod minust pornoleheküljele?

LOE KA: Võigas leiutis paljastab digitaalselt naiste kehad, andes hirmuäratavalt realistliku pildi ja rikkudes elusid