Vaevled pideva unetuse käes? Mis on see üks asi, mille peaksid kiiremas korras üle vaatama?

Viimasel ajal on palju räägitud, kuidas üks magamata öö võrdub peapõrutusega – sellise avastuseni jõudsid aastate eest Rootsi Uppsala ülikooli teadlased. Selle valguses on muidugi üpris hirmutav mõelda, et meie seas on üha rohkem inimesi, kes vaevlevad kroonilise unetuse käes.

Kas oled samuti üks neist, kes ei saa öösiti kuidagi sõba silmale? Hommikuti ärkad aga enesetundega, mis sarnaneb pohmelliga: pea on paks ja mõte ei taha kuidagi töötada. Põhjust sellele ei ole osanud leida aga ei arstid ega sina ise. Olukorras, kus endale tundub, nagu oleksid juba kõik järele proovinud, on ahastus ja allaandmistunne kerge tekkima. Sageli jääb siiski üks potentsiaalne süüdlane tähelepanuta – olgugi et seisab kogu aeg siinsamas su silme ees. Voodi. Võib olla, et madrats, millele end igal ööl pikali vead, ei sobi sinu kehale tegelikult kuigivõrd. Mitte alati ei anna mittesobivus endast märku väljakannatamatu valuga. Kuidas oskakski siis aimata, et sina ja su voodi ei olegi teineteisele õiged?

Selle kohta, milline üldse peaks üks õige voodi ja madrats olema, leiab muidugi päris mitut sorti arvamusi. Üks levinumaid seisukohti näeb ette, et mida kõvem madrats, seda parem uni. Eesti vooditootja Slepti unetargad kinnitavad, et päris nii mustvalge see siiski ei ole.

Voodi peab kohanema sinu järgi, mitte vastupidi

Kui rääkida magamismugavusest, siis on olemas mõned väga lihtsad tõekspidamised, mille järgi madratsit valida – näiteks eelistavad reeglina kõhuli magajad jäigemat ja külili magajad pehmemat. Küll aga ei pruugi ainuüksi sellest teadmisest õige madratsi valikul piisata. Seda enam, et vaevalt on kedagi, kes magab iga öö täpselt ühes ja samas asendis. Mööda ei saa sellestki, et inimese keha on kuigi palju erinev – oleme kõik oma pikkuses ja kaalus, samuti erineme nii õlgade laiuselt kui ka puusajoonelt. On niisiis siililegi selge, et isegi kui Mari ja Malle on mõlemad kõhuli magajad, siis madrats, mis meeldib Marile, ei pruugi sobida Mallele, ja vastupidi.

Slept, kes on valdkonnaga tegelenud juba alates 2001. aastast ja lähtub oma tooteid luues skandinaavialikust magamismugavusest, on seepärast selgel veendumusel, et voodi peab kohanduma hoopis magaja keha järgi, mitte vastupidi.

Õige madrats viib kogu keha tasakaalu

Selleks kasutab Slept oma madratsites tsoonilisi vedruplokke. Miks need head on? Lihtne – vedruplokkide tsoonilisus tagab, et seal, kus keha surve madratsile on tugevam (õlg, puus), on vedrud pehmemad ja keha vajub madratsi sisse. Reie ja talje kohal seevastu on vedrud tugevamad ja toetavad neid mõnusalt. Selline tsoonilisus hoiab magades kogu keha kenasti tasakaalus. Tasakaalus keha aitab aga paremini lõdvestuda, mis omakorda aitab kergemini uinuda. Nii mõnigi madratsi kasutaja ongi öelnud, et varem, kui kehal oli raske lõdvestuda, valitses õhtuti enne uinumist peas täielik kaos – aju võis lõpmatuseni uusi mõtteid genereerida ja uinumist takistada. Nüüd on see kõik võõras mure.

Praeguseks on magaja keha järgi kohanduv madrats aidanud vabaneda kroonilisest unetusest ning hommikustest selja- ja kaelavaludest paljudel eestlastel. Mis eriti tähtis – tänu vedruplokkide tsoonilisusele võib tõesti Mari madrats sobida ka Mallele ja vastupidi. Just see on põhjus, miks Slepti voodeid ja madratseid eelistavad ka aina rohkemad majutusasutused. Nii nagu ei peeta ilmselt vähem oluliseks sedagi, et Slepti voodid valmivad käsitööna ning neis on kasutatud materjale, millel on ÖkoTexi sertifikaat. Viimane tagab, et madratsitest ei leia tervisele ja loodusele kahjulikke ühendeid.

Niisiis ettevaatust! Sleptiga võib hommikuinimene saada ka kõige suuremast unekotist! Madratseid saad proovida Slepti salongis aadressil Tartu mnt 56, Tallinn.