„Laena sõpradelt, see pole ju miski suur raha,“ lausus Leonid. Helistasin tuttavale vene selgeltnägijale, kes ütles, et päris kindlasti on tegemist pettusega ja et ma jään oma rahast ilma. Tundsin korraga, kuidas süda tõusis kurku, lõi 1000 lööki minutis ja pilt tahtis eest minna. Õhupuudus mattis hinge ja mu ainus mõte oli, et see ei saa olla tõsi. Samas teadsin, et just tõsi see on.

Lugu algas juuni keskel, kui mulle helistas vene keelt kõnelev tütarlaps Londonist ja küsis, kas olen börsil raha kaotanud. Nemad tegutsevad kui panga politsei ja aitavad mul selle kätte saada. Vastasin, et ei ole mul mingeid aktsiaid, kuid siis meenus mulle, et neli aastat tagasi tegeles mu tollal alaealine poeg Lyoneti osakutega, mis kolme aasta möödudes pilves avanema ja tulu tootma pidid hakkama, kuid mida nad aga seni teinud polnud. Kuna mina olin tollal lepingu allkirjastaja, siis mõtlesingi, et jutt käib neist osakutest. 

Seejärel helistas mulle samast firmast meesterahvas...