Hiljuti rääkisime mõne mehega öösel lõkke ümber istudes ja grillides ideaalsetest naistest. Ühe jaoks oli ideaal kuulsa kirjaniku naine — ilus, lojaalne, toetav ja lahke. Vot selline naine teeks ka tema õnnelikuks! Teine tõi välja ühe sarkastilise ja saleda Hollywoodi näitlejanna. Minu valik oli inuittide kurgu­laulja, keda nägin kunagi esinemas Viljandis Pärimusmuusika Aidas. Tema laulud rääkisid verest, lumetormidest, alajahtumisest, loomade vaimudest, tulest ja rebastest. Vähemalt oma etendustes on ta üsna robustne ja isegi hirmutav. Kujutasin teda ette lainena, suure lainena, mis käiks minust üle ja pärast mida sünniksin läbi võitluse uuesti.

“Tahan naist, kes mind hävitaks,” ütlesin oma sõpradele. “Kedagi, kes