Mehe tee

Ettepanek raamat kirjutada tehti keha ja vaimu kokkupuutepunkte otsivale Tiit Trofimovile (50) juba kuus aastat tagasi. Vastu võttis ta pakkumise alles nüüd, mil kogetust ja õpitust on sündinud suunav sõna ja tervendav puudutus.

Enda abistamise teekonnal olen läbinud mitmeid radu ja igaüks neist on osutunud omamoodi kasulikuks. Mõni rada on aga ohtlikum kui teised. Esmalt otsisin leeven­dust treenimisest. Siis katse­tasin, kas pidutsemine aitab. Seejärel võtsin ette nar­kootikumid. Ka seksist polnud lõpuks enam abi. Absoluutselt ei suutnud rahulikult olla. Siis tulid unetus ja depressioon. Lõpuks anti­depressandid – tundsin, et käisin ringi nagu zombi – oled justkui vati sees, ajad oma igapäevaseid asju, aga tundeid pole üldse. Tol hetkel ravimid aitasid, aga