Olen ablas lugeja ehk mida mahukam raamat, seda rahulolevam mina. Ilukirjandus on muu hulgas kindlasti üks eskapismi vormidest, seega mida sügavamale ja kauemaks ära kaduda saan, seda suurem on nauding. Kuna proovin ka aimekirjandust, aeg-ajalt õppekirjandustki läbida ja samas ei raatsi loobuda ilukirjanduse pakutavast mõnust, on mul tihtipeale mitu raamatut korraga käsil ja nende lugemisel olen suhteliselt kaootiline; raamatukogus maksan alati viivist ja sõpradelt laenuks võetud raamatuid ei jõua kunagi õigel ajal tagastada. Hoolimata asjaolust, et olen pigem kiire lugeja — pärisin selle oma isalt, kes neelas raamatuid suisa absurdse tempoga.