Kui mul tähtsamad juudi tarkused selgeks õpitud said ja mind peale templitundide läbimist juudi kogukonda vastuvõtmiseks ookeani kasteti, saabus aeg mu liit Jordaniga ametlikuks teha. 2015. aasta jaanuaris seisime templis suure valge chuppah’i all ja hoidsime hinge kinni, et geikantori liturgilise südantlõhestava laulu peale mitte kõva häälega naerma pursata. Ämmamamma ja äiapapa, kellest olid selleks ajaks saanud mu tulihingelised toetajad, olid meile Jordaniga suure traditsioonilise juudi pulma korraldanud. Või noh, mis meile, tegelikult oli pulmapidu mõeldud Jordani sugulastele ning ta suguvõsa sõpradele ja äripartneritele. Sestap tihkasin saja pulmakülalise sekka kutsuda ainult seitse oma inimest. Ka Jordanile olid pooled võõrustatavate näod tundmatud, aga vähemalt olid kohal ta lapsepõlve- ja praegused sõbrad.

Pidu oli nagu filmis