Sul pole aega, et trenni teha? Olümpiavõitja Erika Kirpu annab nõu, kuidas aktiivsest eluviisist saab lihtsasti ka sinu igapäeva osa

Füüsiline aktiivsus on hea tervise võti, kuid selleks, et seda saavutada, ei pea ilmtingimata viis korda nädalas jõusaalis rassima hakkama, vaid saab ka lihtsamini. Kuidas? Olümpiavõitja Erika Kirpu annab nõu, kuidas saada aktiivne eluviis oma igapäeva osaks.

Aktiivne eluviis ei tähenda ainult visuaalselt heas vormis olemist, vaid midagi palju enamat. „Füüsiline aktiivsus on tervisliku eluviisi üks tähtsamaid koostisosi. Olla füüsiliselt aktiivne on oluline mitmete terviseprobleemide ennetamiseks, sest treenitud inimese keha on vastupidavam ja tugevam. Füüsilise aktiivsuse käigus aktiveerub südame ja veresoonkonna töö, tugevneb lihasaparaat ning tõhustub organismi varustamine hapniku ja toitainetega. Lisaks on treenimise abil võimalik vähendada rasvade osakaalu ja suurendada lihasmassi hulka organismis. Seega on sel tähtis roll kehakaalu säilitamisel ja reguleerimisel ning muidugi ei saa alahinnata suurepärast meeleolu, mida treenimisprotsess annab,” ütleb Erika.

Rohkem loodust ja sporti

Need on kõik head asjad, mida endale soovida, kuid Erika kuuleb tihti nende argumentide peale väga populaarset vabandust ajapuuduse kohta. „Tegelikult on ju kõikidel aega sama palju. Kui on tõesti soov enda tervisega tegeleda, siis tuleb oma aega paremini või ümber organiseerida,” soovitab Erika. Hiljutisest Fitbiti korraldatud uuringust Eestis selgub, et tervisliku eluviisi osas on asjad minemas siiski paremuse poole. Näiteks selgub sellest, et võrreldes COVID-19-eelse ja praeguse ajaga on oma suhtumist isiklikku tervisesse muutnud 53% vastanutest. Igapäevase stressiga toimetulekuks on hakanud 40% vastanutest veetma oma vaba aega looduses ja 24% on hakanud tegema sporti.

Poole tunni nipp

Ühe hea nipina, kuidas aktiivne eluviis oma argipäeva tuua, soovitab Erika näiteks kõigest pool tundi varem ärkamist. „See on väike asi, mis annab nii palju juurde,” ütleb ta. Teise lihtsa lahendusena toob ta välja kiired pooletunnised trennid, mida saab kenasti töö- või koolipäevade vahele planeerida. „Kui aga inimene ikkagi arvab, et tal selleks aega/jõudu/jaksu ei ole, siis võiks alustada sellest, et eelistada treppi liftile, jalutuskäiku autole. Kui seda teha järjepidevalt, on ka sellest kasu,” ütleb ta.

Erika ei arva üldse, et füüsiline aktiivsus peaks alati tähendama ainult jõusaalis või rühmatreeningus käimist. „Minu jaoks ei hõlma kehaline aktiivsus ainult teadlikku treenimist, vaid erinevaid füüsilist liikumist nõudvaid tegevusi – ka majapidamis- ja aiatööde tegemist, kõndimist, vaba ajaga seotud tegevusi, näiteks tantsimist,” loetleb Erika ning lisab, et kui selliseid tegevusi aktiivsuskellaga mõõtma hakata, siis on kenasti näha, kui palju kaloreid nende abil on võimalik kulutada. „Samuti tekitab see hasarti, tahaks iga päev juba midagi natuke ekstra teha. Üllatavalt hea hinna ja kvaliteedi suhte ning funktsioonide rohkusega on näiteks Fitbit Charge 5.”

Aga loomulikult, kõik ei ole alati nii mustvalge. Olümpiavõitja tunnistab, et ka temal tuleb tiheda trennigraafiku juures ette päevi, kus lihtsalt ei taha mitte midagi teha. Tema sõnul on oluline mõista, et see pole veel treeningteekonna lõpp. „Tavaliselt see lihtsalt näitab, et ma olen juba füüsiliselt väsinud. Luban endale siis teatud aja jooksul puhata, aga ainult sellisel tingimusel, et pärast seda, kui see aeg on läbi, olen jälle aktiivne ja tegutsev, sest see on minu enda huvides.” Erika soovitab jätkusuutlikkuse tagamiseks alustadagi just väikestest kogustest. „Anna oma organismile aega koormusega kohanemiseks. Ei ole vaja üritada kohe rekordeid püstitama hakata. Kindlasti armasta oma keha ja ole endale tänulik, et nüüd sa panustad oma tervisesse.”