Hendriku haigusest sain teada meie kolmandal kohtu­misel. Ta rääkis, et võtab anti­depressante ja käib teraapias. Diagnoosi oli ta teadnud juba kuus aastat. Temaga tundus tol hetkel kõik korras olevat ja polnud ühtegi märki sellest, et see haigus hakkab kunagi meie ühist elu nii palju mõjutama. Nüüdseks oleme neli aastat koos olnud ja meie abielus on kolm liiget: mina, minu abikaasa ja tema depressioon.

Selle raskesti ära­tuntava tõve tõttu puruneb liiga palju suhteid, mis saaks ehk päästetud, kui oleksime pisut teadlikumad. Depressioonil on mitu nägu ja ootamatud ilmingud ning haiguse äratundmine võib olla väga raske. Nüüdseks tean, et ka vihahood ning apaatia intiimsuse suhtes, mis on ohuks igale kooselule, võivad olla märgid süvenevast depressioonist.

Esimene krahh


Meie suhte alguses tundus Hendrikule kõik nii hästi toimivat, et ta otsustas oma­voliliselt anti­depressantidest loobuda. Loobumise kõrval­mõjud lõid välja päevapealt. 

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid