Nimelt töötasin aastaid peamiselt meestest koosnevas väikeettevõttes, kus lisaks minule tegutses veel vaid üks naine, kes enamasti viibis kodukontoris. Mulle meeldis aga käia kontoris tööl ja olen naine, kellele meeldib end alati kodus väljudes korda sättida. Huulepulk, efektsed kõrvarõngad, elegantsed riided ja kammitud soeng — see kõik on minu jaoks loomulik.

Olin parasjagu kontoris ja kõik teised peale ühe meeskolleegi viibisid klientide juures või ajasid muid tööga seotud asju. Tundsin end alati turvaliselt ja ei uskunud, et pean kartma, kui mõnega neist üksinda kontorisse jään, aga see päev muutis mu suhtumist.

Nimelt istusin oma töölaua taga, ajasin arvutis tavapäraseid asju, kui see kontoris olev meeskolleegi ruumi sisenes, mu...

*

Kust läheb sinu piir? Kirjuta oma kogemus (võib muidugi ka varjunimega) meile aadressil mari-liis.helvik@annestiil.ee ja me jagame neid ka teistega.

LOE KA: Anne & Stiili peatoimetaja Mari-Liis Helvik: tähelepanu pole ahistamine. Ahistamine on “ei”-ga mitte arvestamine

LOE KA: Naine, kes tundis end ahistatuna: minu piir läks hetkest, kui ta mulle sünnipäeval helistas ja midagi väga kummalist lausus

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid