Katriniga rääkides jõuavad jutu­teemad kiiresti kõige isiklikuma­tele ja intiimse­matele radadele. Hiljuti kirjutas ta raamatu “Alasti. Minu mitte­monogaamne elu”, kus kirjeldab oma polüamoorset elu. Vähemalt pooleldi anonüümseks otsustas ta jääda nii oma lapse kui ka teiste looga seotud inimeste kaitseks. Ta jääb ka minu jaoks Katriniks – see on pseudo­nüüm, mille ta ise valis. Ent mis on siiski polüamooria ja kuidas selline elukorraldus üldse toimib?

Kas pean tingimata valima?


“Enamik inimesi arvab, et tõeline armastus on see, kui tahad olla vaid ühe inimesega. Sul võib olla mitu sõpra, keda armastad, mitu last, mitu lemmiktoitu, aga mitte mitu kaaslast.”

Katrin mõtleb tagasi vaada­tes, et ilmselt algas tema eellugu juba teismeeas, kui talle meeldisid korraga kaks poissi. 

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid