Katriniga rääkides jõuavad jututeemad kiiresti kõige isiklikumatele ja intiimsematele radadele. Hiljuti kirjutas ta raamatu “Alasti. Minu mittemonogaamne elu”, kus kirjeldab oma polüamoorset elu. Vähemalt pooleldi anonüümseks otsustas ta jääda nii oma lapse kui ka teiste looga seotud inimeste kaitseks. Ta jääb ka minu jaoks Katriniks – see on pseudonüüm, mille ta ise valis. Ent mis on siiski polüamooria ja kuidas selline elukorraldus üldse toimib?
Kas pean tingimata valima?
“Enamik inimesi arvab, et tõeline armastus on see, kui tahad olla vaid ühe inimesega. Sul võib olla mitu sõpra, keda armastad, mitu last, mitu lemmiktoitu, aga mitte mitu kaaslast.”
Katrin mõtleb tagasi vaadates, et ilmselt algas tema eellugu juba teismeeas, kui talle meeldisid korraga kaks poissi.
