Aga lugu on 1999. aastast, mil alustasin tööd Edgar Savisaare nõunikuna. Läksime üritusele, kus oli väga palju mees­poliitikuid, olin temaga kaasas. Kui ära tulime, siis Edgar küsis, et kuidas oli. Ütlesin, et see oli nii imelik, peale minu oli ainult kaks naist ja needki sekretärid. Edgar ütles: “Ära pööra tähelepanu, sina ei olnud selles staatuses.”

Olin just ülikooli lõpetanud ja sain kohe kinnituse, et mul oligi täielik õigus sellel kohtumisel sõna võtta. Väga julgustav. Korraks oli küll kõhklus, et mis need rollid on, aga õppisin, et tõsta aga näpp üles ja ütle, mis sul on öelda. Olengi seda teinud, ilma et keegi nina krimpsutaks.”

Jaga
Kommentaarid