Ester Kannelmäe juhib tähelepanu: toimub inten­siivne valgus­rünnak, mille sõda­lasteks reklaam­pinnad ja logod

Mu korteriakende taga sirab nii päeval kui ööl kaks hiiglaslikku ekraani, peotäis väiksemaid valguskaste ja ühe suure ühiskondliku asutuse tuliuus hiigellogo. Tunnen end kui tomat Hispaania kasvuhoones.

Arutleme ühiskonnana (ÕNNEKS!) üha enam keskkonnateemadel. Mõtiskleme, kuidas muuta linnasid sääst­likumaks, räägime kestlikust energiast, õhu- ja müra­reostusest. Modernsuseihaluses oleme aga unustanud ühe väikese nüansi, fakti, et ka liigne ja vales kohas kiirgav valgus võib olla saaste. Tänava­lampidega võistlevad värvilised väliekraanid võivad ju tõesti jätta mulje, et kõnnime üle­jäänud lääne­maailmaga ühte sammu, aga kas sellised arengud on ihalemist väärt?