Tõlgin kahe suht erineva maa­ilma — poliitika ja kultuuri — sõnumeid teineteisele, et mõlemad mõistaksid ja oleksid mõistetud. Olen töötanud üle kümne aasta kultuuri­korralduses, nüüd on mul lisaks poliitiku profiil ja valijate mandaat. Öölinnapea posit­sioonist rääkides võib tõesti tunduda, et tegu on “patuste kaitsjaga”. Tegelikult kuuluvad mu valdkonda väga tugevalt veel näiteks sotsiaal­teemad. Kas need, kes soovivad öösel rahulikult kodus magada, saavad seda? On neil turvaline keskkond? On neil üldse, kus olla? Kas lapsed on hoitud? Kas kesk­kond aitab nende arengule kaasa või pärsib seda? Kahjuks süvenes kodu­vägivalla prob­leem, kui inimesed esimeste koroonalainete ajal kodudesse jäid.

Kas ööelu nõuniku ametikohta oli vaja vaatamata koroonale — või selle tõttu eriti?

Ilmselt ei saaks olla keerulisemat aega sellel kohal alustamiseks. 

Jaga
Kommentaarid