Naistearst: Kes kontrollis ei käi, võtavad teadlikult riski!

Oma tervise eest hoolitsemine ja selle regulaarne kontrollimine on saamas elustiili osaks. Samal ajal on veel küllalt naisi, kes näiteks naistearsti juurde ei ole jõudnud aastakümneid. Qvalitas Artsikeskuse naistearst dr Katrin Seidelberg ütleb, et need naised, kes regulaarselt kontrollis ei käi, võtavad teadlikult riski oma tervise eest.

Põhjuseid, miks naised arsti juurde ei jõua, võib olla mitmeid: alusetu valehäbi, hirm, vaevuste puudumine ja seetõttu eksiarvamus, et kontrollis käia ei olegi vaja või ülikiire elutempo, mille tõttu lihtsalt ei leia aega arsti juurde minna. Ometi on teada, et parim, mida inimene haiguste ennetamiseks, leviku peatamiseks ja iseenda tervise heaks teha saab, on olla ohtudest teadlik ning regulaarselt tervist kontrollida.

Ilmselt saab iga naistearst rääkida pikantse loo sellest, kuidas patsiendil ülevaatuse korras meenub, et kümmekond aastat tagasi sai paigaldatud rasestumisvastane spiraal, kuid selle eemaldamine peale ettenähtud 5-aastast perioodi on sootuks meelest läinud. Kui emakasse unustatud spiraal ei ole otseselt vaevusi tekitanud, siis võibki naine avastada end olukorras, kui spiraali olemasolu meenub alles aastaid hiljem. Kui pikkadeks aastateks emakasse unustatud spiraali või päevadeks tuppe jäänud tampooni eemaldamine jõuab varem või hiljem õnneliku lõpuni naistearsti ülevaatusel, siis HPV ehk inimese papilloomiviiruse avastamine on stsenaarium, mis ei pruugi nii ilus olla.

Väga levinud viirus HPV on levinuim sugulisel teel leviv infektsioon maailmas, mis esineb suurusjärgus 80%-l aktiivselt suguelu elavatel naistel. Igal aastal diagnoositakse maailmas rohkem kui 500 000 uut emakakaelavähi juhtu, Eestis on emakakaelavähki haigestumine naha-, rinna ja käärsoolevähi järel neljandal kohal. Dr Katrin Seidelberg ütleb, et kuigi naised on teadlikud, et regulaarne günekoloogiline läbivaatus ja testimine emakakaelavähi varajaseks avastamiseks on vajalik, on palju naisi, kes regulaarselt naistearsti ei külasta. „Naistearsti külastatakse sagedamini fertiilses eas seoses raseduste ja sünnitustega. Hiljem, peale sünnitusi ning pre- ja postmenopausis, jääb külastusi harvemaks ja paljud ei pöördu enam üldse,“ räägib ta ja rõhutab, et selleks, et võimalikult varakult avastada vähieelseid muutusi emakakaelas ja vähendada nii haigestumist emakakaela vähki, on vajalik naisi testida 3-aastase intervalliga, regulaarselt võiks naistearsti juures kontrollis käia kord aastas.

Keha ravib ennast ise, kuid mitte alati

SYNLAB Eesti OÜ vastutav laborispetsialist Kaspar Ratnik ütleb, et HPV infektsioon ja selle kulg emakakaelavähiks on pikk ning aeglane protsess: „HPV infektsioon võib püsida aastaid ja siis kaduda või areneb paari aasta jooksul selliseks, kus esmased vähieelsed muutused on avastatavad. Raske düsplaasia areng võib aga aega võtta rohkem kui kümme aastat.“ Dr Seidelberg lisab, 80% naistest nakatub elu jooksul HPV-ga, seejuures on kõige kõrgem nakatunute protsent noorte, vanuses 20-25aastat naiste seas. „Enamus naistest, kes on viirusega nakatunud, paranevad spontaanselt. Tõenäosus, et organismi immuunsüsteem hävitab viiruse nakatumise järgselt paari aasta jooksul, on ligi 90%. Mida noorem on naine, seda suurem on tõenäosus, et immuunsüsteem saab viirusest jagu. Kui organism ei suuda viirust hävitada, siis on oht, et emakakaelas tekivad vähieelsed muutused. HPV testimine võimaldab välja selgitada need naised, kes vajavad sagedasemat jälgimist ja lisauuringuid,“ tõdeb Seidelberg ja toob veel esile, et nakatumine HPV-ga võib toimuda korduvalt ja erinevate kõrge riski viiruse tüüpidega, mistõttu on regulaarne testimine vajalik.

Tänapäevaseid teste saad kodus teha

Nagu öeldud, on HPV laialdaselt levinud. Seega, kui naised ennast ei testi ja haigus jääb avastamata, tähendab see kasvavat ohtu tervetele naistele ning suurenenud on oht juba haigestunud naiste tervisele ja nende partneritele. „Kui naine ei pöördu regulaarselt naistearstile ega osale ka emakakaelavähi sõeluuringul, siis võtab ta riski oma tervise suhtes. Tänapäeval on võimalus ennast ka ise testida kõrge riskiga HPV-de ja teiste erinevate sugulisel teel levivate haiguste suhtes,“ rääkis dr Seidelberg. See annab paremad võimalused end kontrollida ka nendele naistele, kes mingil põhjusel naistearsti visiiti pelgavad. Kui aga HPV test on positiivne, näitab see kõrgenenud riski emakakaela vähieelseteks seisunditeks ja emakakaelavähiks ja sellisel juhul on juba vajalik täpsustav uuring naistearsti juures.

Emakakaelavähi sõeluuringut tehakse Eestis 2006. aastast. Kahjuks ei ole see olnud oodatud tulemusega, kuna sõeluuringus osalemise protsent läbi aastate on olnud väga väike - 20-25% kutsututest. Sõeluuringu programmi meist olulisemalt pikemalt pidanud riikide, näiteks Rootsi kogumus näitab, et efektiivne emakakaelavähi ennetus saavutatakse olukorras, kus sõeluuringus osaleb vähemalt 70% sihtrühmast. Ratniku sõnul on varajane testimine ja osalemine naistel vanuses 30+ tsütoloogilisel või HPV tuvastamise põhises programmis väga hea ennetusvõimega, mistõttu tasub igal juhul end testida. Ravida saab HPVst põhjustatud vähieelseid seisundeid ehk düsplaasiaid. „Viiruse enda ravi puudub, mistõttu ainuke võimalus end HPV vastu kaitsta on vaktsineerida,“ võtab dr Seildeberg teema kokku.

3 kõige olulisemat asja, mida peaks HPV osas teadma:

1. HPV on sugulisel teel leviv viirus. Kõrge riski HPV põhjustab emakakaelavähki, mis on üks sagedasemaid günekoloogilisi kasvajaid naistel.
2. Regulaarne testimine on vajalik, et varakult avastada emakakaela vähieelsed seisundid.
3. HPV-ga nakatumise vältimiseks on vajalik ennast vaktsineerida. Vaktsiin kaitseb emakakaelavähki põhjustavate kõrge riski HPV tüvedega nakatumise eest, kuid regulaarne günekoloogiline kontroll on vajalik ka peale vaktsineerimist.

Proovivõtt kodustes tingimustes

Nüüd on võimalik naistel, kes ei ole mingil põhjusel naistearsti juurde kontrolli jõudnud, tellida MINU.SYNLAB.EE Emakakaelavähi riski analüüs HPV proovivõtukomplekt, võtta ise kodus proov spetsiaalse Evalyn® Brush proovivõtuvahendiga ning saata see meditsiinilaborisse SYNLAB.
Naise enda poolt tupest kogutud proovist tehakse HPV DNA uuring. Samasugust proovivõtumeetodit kasutatakse juba aastaid Hollandis, Ungaris, Rootsis ja Soomes, kus see on osa riiklikust skriiningprogrammist.

Analüüsi tulemus, mis saabub 5 tööpäeva jooksul, näitab kas testijal on kõrgenenud risk emakakaelavähi suhtes.

Kas pöörduda oma tervisemurega perearstile või naistearstile?

Kõige esimeseks kontaktiks tervisemure korral võiks olla inimese perearst või pereõde. Nemad diagnoosivad ja ravivad enamikku haigusi. Kui eriarsti vastuvõtule saamine võib aega võtta kuni 4 nädalat, siis ägeda haigusega inimene peab pereõe või -arsti vastuvõtule saama juba samal päeval. Kroonilise haiguse ja teiste mitte nii kiiret sekkumist nõudvate murede puhul võtab perearst vastu viie tööpäeva jooksul. Ägedate tervisehäirete korral (verejooks või tugevad valud alakõhus) saab abi naistenõuandlatest kui erakorralise meditsiini osakondadest üle Eesti.

OLULINE

• 80% naistest nakatub elu jooksul HPV-ga
• 90% tõenäosusega suudab organismi immuunsüsteem viiruse hävitada nakatumise järgselt paari aastaga
• nakatumine kõrge riski HPVga ei anna immuunsust ja sageli nakatutakse elu jooksul korduvalt
• 20-25% on emakakaela vähi sõeluuringu osalemisprotsent Eestis

Naiste Tervise kuu raames soovitame ennetavaks tervisenäitajate kontrolliks naistel valida Küpse naise tervisekontrolli, Naise tervise- ja ilupaketi või Terviseriski paketi.