Kui väsimus vaevab, võib põhjust otsida verest
„Väsimuse põhjuseid on mitmeid, kuid tegelike põhjuste väljaselgitamisel on abi vereanalüüsidest,“ ütleb SYNLABi laboriarst dr Meeli Glükmann. Tema sõnul võib pideva väsimuse, jõuetuse, pearingluse, südamepekslemise ja ka kahvatu naha põhjuseks olla rauapuudus, mida arstid tunnevad kehvveresuse ehk aneemia nime all. „Rauapuudus on maailmas väga levinud ja esineb ligikaudu 30% rahvastikust, seejuures paljud ei teagi, et neil esineb kehvveresus,“ selgitab arst.
Dr Meeli Glükmanni sõnul tekib kehvveresus siis, kui hemoglobiini sisaldus veres on normaalsest madalam ja inimesel pole veres piisavalt terveid punaliblesid, mis transpordiksid vajaliku koguse hapnikku kudedesse. “Kui kehas ei ole piisavalt hemoglobiini, ei saa koed ja lihased küllalt hapnikku. Nii väheneb nende töö jõudlus ja me tunneme väsimust. Sellist „hapnikunäljas“ seisundit nimetataksegi aneemiaks ehk kehvveresuseks,” lausus dr Glükmann ja lisas, et liigse väsimuse põhjuseks võib olla ka kehvveresuse eelne seisund.
Selleks, et tunneksime ennast terve ja värskena, vajame hemoglobiini ja punavererakkude toimimiseks piisavas koguses rauda, B12-vitamiini ja folaate. Suure väsimuse korral ei saa ka ilma D-vitamiini kontrollita.
Rauapuuduse all kannatab iga viies naine
Rauavaegust esineb kõigil olenemata vanusest, kuid eriti tähelepanelikud peaksid olema just naised. „Uuringute järgi kannatab rauapuuduse all iga viies naine. Sagedamini esineb naistel rauapuudus just menstruatsiooni ja raseduse ajal, kuid lisaks ka taimetoitlastel ja suurema koormusega treenijatel,“ selgitab dr Glükmann.
Rauda on vaja hemoglobiini tootmiseks, niisamuti südame-, lihas- ja närvikoe talitluseks. Väsimuse, jõuetuse, üldise nõrkuse kui ka südame puperdamise, liigeste valulikkuse ja kahvatu naha korral tasub kontrollida raua varusid organismis, mida näitab analüüs nimega ferritiin.
Küsi nõu ekspertidelt
Täpse ülevaate, mida teha, et enesetunne taastada, annab veretest. Iseseisvalt rauda juurde võtma hakata dr Glükmann ei soovita, kuna organismile on ohtlikum raua üle- kui alatarvitamine. Juhul, kui veretestid näitavad rauapuudust, tuleks seda õiges koguses juurde manustada.
Sageli on rauavaeguse põhjuseks rauavaene toidulaud. Rauarikkad toiduained on tailiha, nii looma-, sea- ja lambaliha; maks, vereproduktid, austrid ja munad. Taimed, mis sisaldavad rauda, on spinat, kaunviljad, kuivatatud puuviljad, näiteks rosinad, aprikoosid ja banaanid.
Oluline on laboriarsti sõnul seegi, millega koos rauda juurde võtta. Rauapreparaate tasub võtta pigem koos hapu mahla kui piimaga. Mahlas sisalduv C-vitamiin soodustab raua imendumist.
Vereloomevitamiinid
Sageli seostatakse hapnikurikast ja hästi toimivat vereringet vaid kõrge rauatasemega, kuid tegelikult on sama oluline roll täita ka folaadil (foolhappel) ja B12-vitamiinil. Neid kahte koos nimetatakse ka vereloomevitamiinideks. „Folaadid ja vitamiin B12 aitavad organismis punaverelibledel jaguneda, mis on vajalik selleks, et hapnik meie kehas pidevalt ringleks ja kõik olulised protsessid kehas toimiksid. Seetõttu võib aneemia taga olla hoopis B12 ja folaatide puudus,“ selgitab arst ning viitab taas veretesti olulisusele õige ravi määramisel.
„Folaadid on eriti olulised rasedatele, seda tegelikult juba enne raseduse algust, et tagada lapse normaalne areng,“ hoiatab Glükmann ja lisab, et kõrget folaatide tarbimist on lastel seostatud ka närvisüsteemi parema arenguga.
Taas on oluline tasakaalustatud toitumine. Parimateks B12-vitamiini allikateks on maks, veiseliha, linnuliha, muna, kala, juust, sealiha, kana, piim, kohupiim ja jogurt. Parimateks folaatide allikateks on jälle pärm, maks, kaunviljad, brokkoli, lehtkapsas, spinat, pähklid, seemned, peet, nuikapsas, rohelised taimeosad, muna, leib, paprika, kaalikas, kamajahu, lillkapsas, redis ja maasikad.
Väsimus võib olla märk D-vitamiini puudusest
Järgmine väga oluline väsimuse taga olev verenäit on vitamiin D. Suurem osa inimesi kannatab D-vitamiini vaeguse käes, kuna vitamiini parimaks allikaks on päike, mida meie laiuskraadidel, eriti külmal ja pimedal ajal on vähe. Kurnatuse ja energiapuuduse korral tasuks ka selle vitamiini olemasolu kontrollida.
Kuigi päikesevitamiini vajavad paljud, on see eriti oluline emale ja kõhus arenevale beebile. D-vitamiin on oluline selleks, et kaltsium saaks imenduda. "Rahva keeles päikesevitamiini on vaja beebi luude ja hammaste arengu tagamiseks, samuti on see oluline immuunsuse tugevdamiseks, vere hüübimiseks kui ka närvisüsteemi talitluseks," ütleb dr Glükmann.
Aasta ringi tuleks süüa kõrge D-vitamiini sisaldusega toite, näiteks on headeks päikesevitamiini allikateks rasvane kala ja kalamaksaõli, samuti maks, piimatooted, munakollane, tofu ja pärm.
„Tihti ei osata väsimust, jõuetust ja südame pekslemist vähemalgi füüsilisel koormusel seostada raua, B-grupi vitamiini või D-vitamiini madala tasemega kehas. Samas on seda väga lihtne kindlaks teha. Nii saab sisendit, kas muuta toitumist või kas ja palju võtta lisapreparaate,“ räägib dr Glükmann. Väsimuse tegelike põhjuste väljaselgitamisel on abi vereanalüüsidest. Selleks tuleks pöörduda perearsti poole või otse meditsiinilaborisse.
