Jäin mõttesse, auto vuras vaikselt kodu poole. Meenus gongiterapeut Veronika lause: „Näe ennast ilusana.“

Hakkasin mõtlema, et kuidas mina endasse suhtun? Kas mitte ma ise ei anna maailmale välja signaale: „Oh, mis nüüd mina“ jne?

Oli kuidagi nukker olemine. Käisin linnas kosmeetika kaupa toomas. Sealsed naised imestasid ka, et olin tavapärasest palju vaiksem. Jäime lobisema, lihtsalt suhetest. Aga tuju ei tõusnudki. Mõtlesin, et vahel võib tuju nullis ka olla.

Viha — rahuldamata iha

Koju jõudes tärkas lõpuks ometi minu viha, ja väga võimsalt.