FOTO:
Vähesed 31aastase Katrini tänased tuttavad teavad, et viis aastat oma elust teenis ta leiba prostituudina. Nende aastate jooksul nägi Katrin* Eesti elu ja naiste-meeste suhteid valguses, millest me meelsamini poleks kuulnudki.
Naeran aeg-ajalt, et linnatuled mõjusid mulle halvasti. Elasin maal, olin pere ainuke laps, rikkad me ei olnud, aga millestki puudust ka ei tundnud. Olin 16, kui tulin üksinda Tallinna õppima. Siin oli tohutu melu — just oli avatud Stockmanni kaubamaja, tänavapilti tulid uued kallid autod, ilmusid klantsajakirjad, tekkisid ööklubid. Kogu see luksus ahvatles. Eriti veel sellist tüdrukut nagu mina, keda oli põhikooli ajal alati tõrjutud.
Olin 20, kui see otsus ühel hetkel tuli. Kool oli läbi saanud ja mõtlesin parasjagu, mis edasi. Olin õppinud kokaks, aga see oli mulle vale ala. Üks asi on olla peakokk, teine asi töötada päevast päeva abikokana. Päris raske töö ja väga väike palk.
Oled juba tellija?