Toitumise „piibel“ on kellaajaliselt ikka sama koos oma toidukordade ja vahepaladega (hommikusöök kell 7–7.30, vahepala 10–10.30, lõuna 12–12.30, vahepala 15.30–16, õhtusöök 19–19.30). Muutsime päeva jooksul tarbitavaid toiduaineid. Vahepalad on nüüdsest peamiselt värsked marjad (250 g mustikaid, 300–350 g maasikaid, 300–350 g arbuusi) või muu madala kaloraažiga värske kraam.
Õhtusöögiks on enamasti toorsalat ja juurikad (vahekorras 50:50) ning kala või mereannid. Lubatud on kuni kaks korda nädalas ka keedumuna. Muide, munadega ei soovita liialdada. Kui süüa üle kolme muna nädalas, võib see seedimist häirida.

Üks viga ilmnes veel – tarbisin seni päeva jooksul kaks kuni neli tassi kohvi, see aga pidavat tõstma veresuhkrut. Minu uus maksimum on üks tass musta kohvi hommikuti. Mõnikord jätan selle ka joomata.

Nüüd trennist. Nädala eesmärk on kokku kaheksa kuni kümme tundi intensiivset trenni ehk viis-kuus saalipäeva, 1,5–2 tundi kõndimist. Prooviperioodil jätan vesiaeroobika ära. Kahju, aga proovime. Uue perioodi esimesel päeval ma muidugi tegelikult käisin seal, kuna lihased olid veel eelmisest trennist valusad… Olgu lisatud, et esimesel „uuel nädalal“ treenisin kokku kuus tundi.

Toitumisest veel – ma ei ole patust muidugi päris prii. Paaril korral olen endale lubanud tumedat šokolaadi, aga see oli aju karjuv vajadus. Muidu oleks see lakanud tervelt töötamast ja mõtlemast. Hea, et vahepeal pole olnud üritusi, seega ka ahvatlusi suuremateks patustamisteks.

Kohati teeb asja nurkraks see, et näed vaeva ja teed kõvasti tööd, aga kaalunumber ei taha kuidagi üllatada ega rõõmustada. Õnneks enesetunne paraneb ja ümbermõõdud vähenevad. Visuaalselt juba näen, et jalad on sirgemad, käevarred, kael ja talje võtavad peenema joone sisse. Põsed kaovad. Kaal näitab praegu 117 kilo.

Liigume edasi!