Märts on valimiskuu ja 2019. aastal on need minu neljandad riigikogu valimised, mil olen piisavalt vana, et hääletada. Kuigi tunne pole enam nii pidulik kui esimesel korral, pean valimas käimist väga oluliseks. Jälgin terve talve huviga parteide ja kandidaatide lubadusi, karjun teleka ees debattidega kaasa ja teen lõpuks raske südamega oma valiku. Siis kuulan ära koalitsioonikemplemised ja jään ootama, et minu hääl nüüd midagi loeks, et toimuks muutus, et ma saaksin selle eest… taas kord, mida?