Bellingtier jälgis oma uurimuses üheksa päeva jooksul iga päev 116 täiskasvanut vanuses 60 kuni 90 ja 106 täiskasvanut vanuses 18 kuni 36. Iga kord küsiti uuritavatelt, kui vanalt nad end sel päeval tundsid ning kui palju nad sel päeval oma elu ja tegevust kontrollisid.

Varasem uuring näitas, et “subjektiivse vanuse” või selle, kui vanane te end tunnete, kõikumine on üsna tavaline. Uuringus osalevate inimeste puhul vastas see tõele: mõlemad grupid tajusid päevast päeva oma subjektiivse vanuse kõikumist. Kuid vanemas grupis olid need kõikumised korrelatsioonis kontrolli omamisega, ütleb Bellingtier. Päevadel, mil nad oma elu rohkem ise kontrollisid, tundsid nad end nooremana. Nooremate inimeste rühmas näisid muutused olevat seotud tervise ja stressi tasemega.

Kontrolli omamise vägi võib olla kahetine, ütleb Bellingtier. Kuuluvus võib suurendada vaimset tervist ja alandada subjektiivset vanust, motiveerides inimesi omakorda tegema tervislikke valikuid. “Kui tunnete paremat enesekontrolli, tunnete end nooremana ning saate enamate asjadega tegeleda,” ütleb Bellingtier. “Te tunnete, et teie teod on olulised.” See võib motiveerida inimest väljas käima, võimlema või tegema paremaid toitumisvalikuid, sõnab ta.

Bellingtier ütleb, et vanemate inimeste kontrollitunnetust võivad mõjutada nii ümbritsevad kui ka sisemised muutused. Hooldekodu võib näiteks lubada elanikel valida oma toidud ja toiduajad ise, selle asemel, et kehtestada menüü ja söögiaeg. Isiklikul tasandil võib isegi niisugune lihtne asi nagu igapäevaste tegevuste läbimõtlemine – alates raamatute valikust, mida lugeda soovitakse – aidata inimesel end tunda tugevamana ja teostada asju paremini.

Enda oma vanusest nooremana tundmine on olnud seotud ka madalama dementsuse riskiga ning parema vaimse tervisega, ning uurimused näitavad, et subjektiivne vanus võib olla sinu tervisele sama oluline kui kronoloogiline vanus. Ent kontrolli omamine ei pruugi olla ainus viis end nooremana tundmiseks. Teised APA kongressil esitletud uurimused leidsid, et füüsiline tegevus – eriti jalutamine - seostus madalama subjektiivse vanusega 35- kuni 69-aastaste täiskasvanute seas. Uuringud on näidanud, et ka sotsiaalne tegevus võib aidata vanematel täiskasvanutel end nooremana tunda.

Hea uudis on see, et enamus vanemaid täiskasvanuid kaldub end juba tundma nooremana kui nad on, ütleb Bellingtier. Uue uuringu vanemas koosseisus teatas vähemalt ühel uuringu päeval 91% inimestest, et tunneb end oma tegelikust vanusest nooremana, samas kui ainult 23% teatas mingil uuringu hetkel, et tunneb end vanemana.