Absoluti stipendiaat Marin Sild oma meestekollektsiooniga andis Tallinna moenädalale särtsaka avalöögi. Ürgse ja edeva, hoogsalt eklektilise tervikuna marssis lavale rügement indiaanihõngulises stilistikas karismaatilisi mehi. Kui põnevad pintsakud-mantlid ja ülbe suhtumisega püksipaarid on meeste garderoobis üsna levinud, siis kombinesoonid ja kleidilõikelised hõlstid olid kindlasti mõjusaks pilgupüüdjaks. Ilmselgelt on moetaevasse tõusnud uus tegija, kellele pöialt hoida.

Diana Denissova positiiv-negatiiv kangakombinatsioonid ja kaharad printsessikleidid jätkasid talle omases ülimalt naiselikus laadis. „Disainipiruette jätkus ette ja taha, kaelusesse ja seelikuosasse. Valge daami hele luksus on teema, mis autorile hästi sobib.“ kommenteeris nähtut Kristina Herodes, Kaubamaja loovjuht. Dalmaatsiakoeralikest täpimustritest sündis mitmeid ilusaid mantleid ja koketseid kokteilikleite.

Külalised Peterburist andsid kohalikule moe-elule vürtsi hoopis teistmoodi stiiliga. Lilia Kisselenko must-tumesinine, raskepärane ja romantiliselt sünge kollektsioon mõjus küllalt põhjamaiselt. Rõhutatult kehakuju mitte rõhutavad siluetid, ajaloo stilisatsioonid, maskuliinsed detailid ja dramaatilised peakatted. Olgugi kaasaja minimalismist kantud, oli mulje omamoodi tšehhovlik.

Leonid Alexeev oma kosmiliste kaunistuse ja tehniliste materjalidega kuulub kahtlemata moeeksperimentaatorite hulka. Kohatisest dekoorirohkusest hoolimata valitses temagi puhul lihtsus ja puhas vorm. Kollane värviplahvatus, suured suletordid ja lambivarjukübarad lisasid mängulist ekstravagantsi.

Ketlin Bachmann võlus lavale haldjate armee, lummavad ja ebamaised uduloorid ja öise metsa siluetid. Ketlin kombineeris endale omase, erakordselt tundliku teatraalsusega õhulisi plisseerkaunistusi ja robustseid metall-lukke, paeltest kleite, üliefektseid naharibasid ja voogavat siidi. Kogenud moemeistrile omast terviklikkust oli tunda modelli-, meigi- ja muusikavalikust viimase pistereani töömahukas disainis.

Aldo Järvsoo punased kuningannad panid moepäevale väärika punkti. „Tanel Veenre film lõi väheste vahenditega võimsad emotsioonid. Kes oleks tänapäeva tõmblevas ja ülepakutud maailmas uskunud, et seisev figuur ja üksainus pilk võib olla selline jõud? Imekaunite proportsioonidega sihvakad siluetid ja pikad slepid, kroonlehtedena voogavad varrukad, Aldo signatuurtehnikas ribamustrid ja oskuslikult timmitud erinevad punase varjundid lõid kokku rahuliku ja maagilise moeõukonna,“ rääkis Kristina Herodes.