Tekst: Merje Merdik

Kes ja kuidas välja mõtles, milline Elina laval välja nägema hakkab? "Meik, juuksed ja kleit on minu välja mõeldud ja minu nägemus," tõdeb Elina tagasihoidlikult. "Mu lavakogemus on päris hea ja tean, mis näeb hea välja ja mis halb," seletab ta, et on leidnud endale omased ilunüansid, mida rõhutada kaamerate ees. "Tunnetan ka laulu emotsiooni ja mõtlen, kuidas ma tahan ja saan seda ka välimusega tugevamaks teha. Loomulikult on siin suurepärased juuksurid ja meikarid, kellele näitasin pilte," räägib ta, kuidas imeline sätendav silmameik, sädelusega kaetud käed ning samas naturaalset ilu rõhutav meigi- ning soengu-look Eesti Laulu poolfinaali etteasteks sündis.

Abi ideede ammutamiseks on Pinterestist ka. "Mul on seal eraldi board "La Forza", kuhu ma lisan erinevaid pilte, mis mind inspireerivad ja annavad ideid. Nii on ka muude rollide ja teostega, kus soovin teha visuaalset kavandit, mis tekitavad minus kindla tunde laval esinemiseks."

Eneseteadlik ning enesekindel, näib, et Elina on sünnist saati arendanud oskust olla ilus, kuid kas ta on ka oma ilu leidmise  teelt kõrvale kaldunud, teinud katsetusi, mis sugugi ei sobi? "Ma ausalt öeldes ei ole midagi väga kahetsenud, sest mingi stiilitunnetus on mul olemas, aga üks hetk puberteedieas tuli mul peale küll Jaapani hullus," räägib ta huvitavast perioodist eneseleidmise teekonnal. "Õppisin kolm aastat jaapani keelt, fännasin Jaapani kultuuri, tänavamoodi, muusikat ja eks seal on selle riietumisstiil väga kreisi. Ma üritasin samasugune välja näha, hullumeelseid meike ja soenguid teha - see oli huvitav eksperimentaalne periood. Ma ei kahetse seda," kõlab tema hääles enesekindlus ammutada igast kogemusest uusi tarkuseid.

Ka Elinal, nagu igal teisel naisel, on olnud välimuse osas ebakindlusi, kuigi teda vaadates on seda veidi raske isegi uskuda. "Muidugi on, nagu igal naisel," kinnitab ta. "Aga ma töötan sellel kallal, et endale meele järgi olla ja kui tean, et olen selleks kõik teinud, ongi juba väga hästi," kiirgab temast soojust ja siirust.