Maratonile kohe pärast veenioperatsiooni? Pole probleemi
Veenilaiendid on märk kroonilisest haigusest
Veenilaiendid on levinud probleem, eriti naiste hulgas. Üldistades võib öelda, et nimetatud haigus puudutab pea iga neljandat inimest. Istuv töö, ülekaal, naissugu ja geneetiline eelsoodumus on ainult mõned riskitegurid, mis soodustavad veenilaiendite teket. Ekslikult arvatakse, et probleem on ainult kosmeetiline. Tegelikult on veenilaiendid märk millestki suuremast – kroonilisest venoossest puudulikkusest. Ämblikveenid, varikoossed veenikomud, jalgade turse, naha pigmentatsioon ja krooniline haavand – need on kõik ühe haiguse ilmingud.
Mida teha veenilaienditega?
Kroonilise venoosse puudulikkuse ilmingutega tegelevad mitmed spetsialistid – veresoonte- ja üldkirurgid, radioloogid, nahaarstid. Peamine on, et spetsialist oleks tänapäeva ravimeetodites kompetentne. Veenilaiendite ravi algab täpsest diagnostikast. Tavapärasele kaebuste ärakuulamisele ja jalgade vaatamisele lisaks ei ole tänapäevane veenilaiendite käsitlus mõeldav patsiendi jalgade ultraheliuuringuta. Ultraheliga mõõdetakse ära patsiendi jalgade kõik peamised veenid, hinnatakse nende funktsiooni – leitakse täpne põhjus ja alguskoht patsiendi kaebuste tekkele.
Viimased 20 aastat on veenide väljatõmbamise asemel keskendutud nende sulgemisele seestpoolt, kasutades selleks peamiselt kas liimi, raadiosagedust või laserit.
Liim on kõige uuem ja vaieldamatult ka kõige mugavam ravimeetod veenilaiendite ravis – puudulik veenitüvi suletakse väikeste liimikogustega. Seda ravimeetodit kasutades ole vaja teha anesteesiat – tehakse ainult üks nahka tuimestav süst liimikateetri sisseviimiseks suletavasse veeni sääre keskosas. Seejärel liigutakse sondiga mööda veeni kubemeni ning puudulik veen suletakse valutult liimiga kogu ulatuses. Kuna selle meetodi puhul ei kasutata veeni sulgemiseks kõrget temperatuuri ega füüsilist jõudu, jäävad lisaks verevalumitele ära närvivigastused, mida klassikalise operatsiooni korral aeg-ajalt esineb. Liimi kasutamisel puudub ka vajadus kanda pärast protseduuri kompressioonsukkasid, mistõttu on see üks valikmeetod suvisel perioodil. Ka ei ole liimi korral piiranguid füüsilisele koormusele. Maratoni jooksmine järgmisel päeval pole probleem.
Raadiosagedus- ja laserkirurgia
Raadiosagedus- ja laserkirurgia on mõlemad veenilaiendite ravis küllalt laialt levinud ning neid kasutatakse rutiinselt standardmeetodina puudulike veenitüvede sulgemiseks. Nagu nimigi ütleb, kasutatakse ühe meetodi puhul veeni sulgeva temperatuuri tekitamiseks raadiosagedust ja teisel laserenergiat. Mõlema meetodi korral viiakse peenike sond sääre keskosas suletavasse veeni ning liigutakse seejärel mööda veeni kubemeni, kus veen lõppeb. Ultraheli kontrolli all süstitakse veeni ümber spetsiaalset valutustavat lahust ja seejärel suletakse temperatuuriga mõjutades puudulik veen. Pärast protseduuri tuleb kanda tugisukka, kuid tööle võib naasta juba järgmisel päeval.
Walk-in-walk-out
Veenilaiendite ravi on tänapäeval n-ö walk-in-walk-out-protseduur. See tähendab, et patsient tuleb raviasutusse omal jalal, veedab seal maksimaalselt kaks-kolm tundi ning lahkub sealt kohe pärast protseduuri, samuti omal jalal. Protseduuride käigus nahalõikeid ei tehta – patsiendid ei pea veenikomusid armide vastu välja vahetama. Kuna igapäevaste tegevuste juurde saab naasta kohe, puudub vajadus töölt eemalviibimise järele.
Rohkem infot leiate siit.