Maroko vedel kuld ehk argaaniaõli: aina populaarsem koostisosa ilutoodetes, ent miks?
Veel kümmekond aastat tagasi ei teatud argaaniaõlist väljaspoool Marokot suurt midagi. Nüüd ühtäkki on argaaniaõli üks popimaid kosmeetilisi toimeaineid, mille nimetust võib pakendeilt ja reklaamplakateilt aina sagedamini lugeda, olgu siis tegu juukse- näo või kehahooldusega. Ent miks?
Argaaniapuud kasvavad suhteliselt väikesel maa-alal Edela-Marokos Sousi jõe orus ja Agadiri ning Atlandi rannikul asuva Essaouira vahel.
Neid kuiva ja põuase kliimaga poolkõrbealasid asustavatele berberitele on argaaniapuu eluliselt oluline. Selle vilju pruugivad nad loomasöödana, seemnetest pressitud õli on asendamatu toiduvalmistamisel ja nahahädade ravitsemisel ning puit kulub küttematerjaliks.
Puude massiline maharaiumine põllumaade laiendamise eesmärgil viimasel poolsajandil on põhjustanud seal aga soovitule hoopiski vastupidise tulemuse: maa on muutunud viljatuks ja kõrb tungib peale. Selle peale ei osatud mõelda, et puujuured kaitsevad pinnast erosiooni eest.
1998. aastal kuulutas UNESCO argaaniapuude kasvukohad Marokos biosfääri kaitsealaks. Kompensatsiooniks puude raiumisele kehtestatud piirangutele hakkas rahvusvaheline abiorganisatsioon toetama argaaniaõli tootmist kohapeal. Ka on UNESCO aidanud maailmas selle eksootilise õli omadusi tutvustada, aidates nii luua argaaniaõlile globaalset turgu.
Argaaniaõli pressitakse viljas asuvast semmnest, mis asub kõva koorega pähklis, mida omakorda ümbritseb magusa lõhnaga, kuid ebameeldiva maitsega viljaliha. Viljas on üks kuni kolm õlirikast seemet.
Seemnetest õli valmistamine on aeganõudev ja töömahukas tegevus, millega iidse kombe kohaselt tegelevad ainult naised. Toiduõlina on ta neis piirkondades asendamatu.
Berberiperedes on tavaline hommikusöök kodusküpsetatud leib, mida kastetakse argaaniaõlisse. Omapärase pähklinüansi annab rõstitud õli sellistele traditsioonilistele Maroko toitudele nagu kuskuss ja tajin. Põnevaid kulinaarseid elamusi otsivad eurooplased ja ameeriklased pruugivad argaaniaõli ka salatikastmena ning liha- ja kalatoitude maitsestamiseks.
Kuldkollase värvusega argaaniaõli on rikas küllastamata rasvhapete poolest, sisaldades tähelepanuväärsel hulgal oomega-9 ja oomega-6 rasvhappeid. Mõlemad rasvhapped täidavad kehas olulist rolli lipiidide ehitusmaterjalina, tugevdavad rakusidemeid ja rakkude ainevahetust ning hoiavad naha pingsa.
Küllastamata rasvhapped ja samuti ka kõrge E-vitamiini sisaldus on kaks peamist põhjust, miks Euroopa kosmeetikafirmad argaaniaõli aplausiga vastu võtsid. Teatavasti on E-vitamiin (tokoferool) üks efektiivsemaid antioksüdante, vahe relv võitluses nahka vanandavate vabade radikaalide toime eest. Ka on E-vitamiin tuntud hea niiskuse sidumise võime poolest.
Kui uskuda kosmeetikatootjate kirjeldusi argaaniaõli kasulikest omadustest, on tegu tõelise imevahendiga. Ta sobib kõigile, imikutest eakateni, ei sulge poore ja omab kõige mitmekesisemat kosmeetilist toimet. On heade vananemisvastaste ja naha tegevust reguleerivate omadustega, kaitseb päikesepõletuse eest, ravib nahapõletikke, ekseemi, psoriaasi ja väiksemaid ärritusi. Tugevdab naha niiskusbarjääri, toidab ning pehmendab.
Tekst: Krista Kiin
