*Kõige põletavam küsimus päikesekaitsekreemi valikul on, millise numbriga toode valida. Arstid soovitavad keskmise ja tugeva kaitsega tooteid alates SPF 15st. Kaitsefaktor SPF 10 liigitub Euroopa Liidu reeglite järgi veel madala kaitsega päikesetooteks.

*Kaitsefaktori number näitab, kui efektiivselt hoiab toode ära UVB-kiirte põhjustatud päikesepõletuse. Madalama faktoriga kreemi tuleb kasutada tihedamini, suurem number lubab kauem ohutult päevitada.

*Kaitsefaktori numbri valikul lähtu oma nahatüübist – hele nahk on päikesele vastuvõtlikum ja põletus tekib kergemini.

*Pole siiski tõsi, et suurema kaitsefaktoriga kreem annab automaatselt ka kindlama kaitse. Erinevused kaitse tugevuses on tühised 3-4 protsendipügalat. Nii peegeldab SPF15 toode 93 protsenti UVB-kiiri, SPF 30 kaitseb 97 protsendi ja SPF 50 98 protsendi UVB-kiirte eest.

*Maailmas viimastel aastatel märkimisväärselt kasvanud nahavähki haigestumiste arv on muutnud arstid väga ettevaatlikuks ja üha sagedamini kohtab soovitust korrata kreemitamist 2-2,5 tunni tagant. Tasub meeles pidada, et ükski kreem ei taga täielikku kaitset UV-kiirte eest.

*Vaata, et toode sisaldaks kindlasti nii UVB- kui UVA-kaitset. Laia kaitsespektrit võivad märkida tootel ka inglisekeelsed nimetused broad-spectrum, multi-spectrum. Päikesepõletust ja naha muutusi põhjustavad UVB-kiired. UVA-kiirgus tungib sügavamale nahka, põhjustades naha enneaegset vananemist ja teatud juhtudel ka allergilist löövet.

*Füüsikaliste filtritega (tsinkoksiid, titaaniumdioksiid) toode annab kohese päikesekaitse, sest filter peegeldab UV-kiired nahapinnalt tagasi. Üldjuhul tuleks kreemi kanda siiski 15-30 minutit enne päikese kätte minekut, et see jõuaks piisavalt nahka imenduda.

*Ära koonerda kogustega: et toode täidaks oma eesmärgi, kulub seda kogu kehale tubli kamalutäis, spetsialistide soovitusel kuus teelusikatäit.

*Sageli arvatakse, et kortsude teket põhjustab kuiv nahk ning niisutamine hoiab selle ära. Pole tõsi. Uuringud näitavad, et 90 protsenti vananemisega seotud nahamuutusi on põhjustatud UVA-kiirte poolt ning et päikesekahjustused on naha enneaegse vananemise peapõhjus. Nimelt kahjustavad UVA-kiired kollageenkiudusid, millest sõltub naha elastsus.

*Eestis on päikese intensiivsus kõige suurem kella 12-14 vahel, sel ajal oleks mõistlik ülepea mitte päevitada.

*Tark on osta veekindel toode, sest siis ei tule pärast iga veeskäimist kreemitamist kohe uuesti ette võtta. Kui sa suve jooksul varvast merevees märjaks ei tee, pole sel muidugi tähtsust.

*Nahaprobleemide ja allergia puhul tasub eelistada lastele mõeldud päikesekaitsetooteid, kus on hoidutud tundlikku nahka ärritavatest kemikaalidest. Lastetoodetes on suurem osakaal füüsikalistel filtritel nagu titaandioksiid ja tsinkoksiid, mis ei imendu nahka, vaid peegeldavad UV-kiired tagasi juba nahapinnalt. Tundliku naha puhul on kindlam valik apteegis müüdavad alkoholi- ja lõhnavabad ning sünteetiliste säilitusaineteta päikesetooted.

*Kui sul on eelmisest suvest või soojamaareisist alles lõpuni tarvitamata päikesetoode, vaata, et lubatud kasutusaeg poleks mööda läinud.

Allikas: Eesti Naine