Tekst: Krista Kiin

“Kui pärast puhastamist tunned, et nahk sõrmede all on kergelt kare, ebaühtlane, liivapaberit meenutava tekstuuriga, tasub koorimis­protseduur ette võtta,” soovitab D’Difference’i brändijuht Carmen Kibur. “Pärast koorimist on tunne, et nahk elab ja hingab ning kõik hooldustooted on kiirema ja tõhusama mõjuga.”

Kaht tüüpi koorijad: leia õige!

Koorimiskreemid jagunevad teradega koorijateks ja hapete ja/või ensüümidega koorijateks. “20 aastat tagasi, kui esimesed nahakoorijad meie poelettidele jõudsid, olid need alati suurte teradega, kas aprikoosikivide tükkidest või polüetüleenist (plastiosad, mis nüüdseks on nahahooldustoodetes keelatud),” jätkab Kibur. “Praegusaja näokoorijate terakesed on pehmemad ja leebemad, olles sageli hüdrogeenitud õlidest pressitud.”

“Kõige enam muudab naha päikese suhtes tundlikuks glükoolhape (glycolic acid).

Aina enam kõlapinda leiavad happe- ja ensüümkoorijad. “Happed jagunevad laias laastus AHA- ja BHA-hapeteks,” räägib Kibur. “Alfahüdroksühapped ehk AHA-happed (glükool-, piim-, viinamarja-, õuna-, mandel- ja sidrunhape) mõjuvad paremini vananevale, kuivale ja niiskusvaesele nahale. Beetahüdroksühapped ehk BHA-happed (salitsüülhape) sobivad rasusele, suurepoorilisele nahale, mida kipub kimbutama akne.”

Kibur paneb südamele, et päikeserohkel ajal tasub hapetega koorijate puhul silmas pidada: naha koorimise järel peab kasutama päikesekaitsefaktoriga tooteid! Samuti on targem koorida nahka õhtuti. “Kõige enam muudab naha päikese suhtes tundlikuks glükoolhape (glycolic acid). Ettevaatlik tasub koorijatega olla väga tundliku naha või rosaatsea korral, sest tekkida võib ärritus. Hapetega koorimine võib põhjustada kerget kipitustunnet ja punetust. Sellisel juhul pese toode nahalt maha juba enne pakendil märgitud toimeaja lõppu.”

Pikemalt loe õues liikujale sobivast nahahooldusest ja kosmeetikast värskest Tervis Plussi numbrist või digi.tervispluss.ee