Nahkpüksid ja moodne ruudumuster mõjuvad koos šikilt. Eriti söakas mees haarab kallima kapist julge mustriga kampsuni ja kannab uhkelt lakkläikega saapaid.

„Võtame 1990-ndate lõpust sellise populaarse disaineri nagu Helmut Lang. Näen praegu tema kollektsioonide mõjutusi,” sõnab disainer. Sellele edasijõudnud sportlikule vaba aja joonele pakub konkurentsi Gucci freaky-maksimalism. „See n-ö telgis magamise rõivastus ei ole väga kaunis, aga on edasi liikunud ja muutunud täitsa toredaks.” Antonio sõnul toetavad kaks vastandlikku suunda teineteist.

Katrin Aasmaa mugav tõmblukuga pusa rahuldab retrosuuna ihaleja ja sportliku mugavuse armastaja hinge.

Kas Eesti meest üldse huvitab, mis on moes? Antonio sõnul on tänapäeval veebis kõik näha ja moel ei ole enam piire: seda, mida siin teeme, nähakse igal pool maailmas. „Me ei saa enam rääkida rahvuslikust moest. Eestis on suhteliselt väike valik ja sellepärast võib-olla jääbki mulje, et inimesed ei käi hästi riides, aga tänavapilt on võrreldes 1990-ndate lõpu ja 2000-ndate algusega megalt edasi jõudnud.”

Baltman näitab ette, kuidas kergelt üles keeratud püksisäär annab välimusele kerge annuse lohakust ja argist meeleolu. Ka mehed sobitavad edukalt eri mustreid, mõjudes sellest hoolimata autentselt.

Antonio uuest kollektsioonist leiab nii musta, sinist kui ka klassikalist kaamelitooni. Eesti mees ei näi olevat just julge värvidega katsetaja ja uued toonid on tabu. Õnneks lükkab Antonio selle väite kohe ümber ja ütleb, et Baltmani kõige ostetum pintsak on praegu erkpunasest velvetist ja sinna juurde ostetakse sama karva püksid. „Ülikond on põhimõtteliselt läbi müüdud. Kes ütleb, et Eesti mees on igav?”