EPILOOG: Island ja inspiratsioon
Mida me teame Islandist? Julge väikeriik, kes esimesena maailmas 1991. aastal meie iseseisvust tunnustas. Erilisi esikohti on tal veelgi: ÜRO inimarenguindeks 2007. a – esimene, erinevad õnneindeksid – esimene, oodatav eluiga keskmiselt üle 80 aas
President Oliver* (nagu abikaasa Dorrit teda kutsub) uurib küsimuse peale taldrikul turritavat mereelukat, piidleb oma energilist kaasat ning teatab siis otsustavalt: “On kolm põhiasja.” Järgnevast saan üllatusega teada, et esimene islandlaste tervise pant on kalamaksaõli! Elik oomega-3. Neil on harjumus seda igal hommikul lusikatäis sisse võtta ja mitte ainult lastel, vaid kõigil. Järgmiseks hommikusöögiks on meilgi Islandi tervisetoidud. Esmalt pitsike sidrunimaitselist kalaõli, mille just nemad on igati joodavaks timminud. Paksu jogurti moodi asi nimega skyr, mis osutus nooreks ja väga pehmeks mahedaks juustuks, hiilgab suure valgu- (13%), aga väikese süsivesiku- (3%) ja rasvasisaldusega (0,5%). Teatud Streptococcuse ja Lactobacilluse kultuurid toodavad piimast imetoidu, mis ei vaja isegi külmkappi, et värske olla. Maitseb hea nii puhtalt, vanilli kui marjadega. Lisaks kala – saarerahva põhitoit hommikul, lõunal ja õhtul.
“Teiseks,” märgib riigipea, “liigume me palju ja just õues, olgu ilm milline tahes.” Traditsiooniliselt on islandlased end elatanud aladega, mis lihtsalt pole tubased. Näiteks kalandus. Ja turism, mis eelkõige tähendab loodusvaatlusi ja matkajaid. Presidendipaar ise on kirglikud tervisesportlased, ka ei näe me tänavail ühtki viidet Mandri-Euroopat kummitavale kaalukogumisele. Ega kohta rämpstoidubrände. Kuigi – päris probleemideta pole nemadki. Alkoholipoliitika on sama karm kui mujal põhjalas – müügimonopol, reklaamipiirangud jms – tulemuseks alkoholi vähetarbiv ja pea kahjustamata rahvas. Nende maapoed on ka alkoholi müümata elus. Tervisearendajad lisavad uhkusega, et regulaarselt spordib koguni 30% saare elanikest. Eesti mõistes tähendaks see pea poolt miljonit pidevat treenijat. See on muljetavaldav hulk.
Kolmandaks ja ehk kõige tähtsamaks peab president lihtsalt hoolimist. Väike kaljune hapra loodusega maa ei võimalda midagi reostada ilma, et see kohe tagajärgi ei näitaks. Ja põgeneda pole ju kuhugi. Põllumaad on imevähe ja seda tuleb hoida. Au sees on mahetootmine. Maapõue sooja veega köetavates kasvuhoonetes kasvatatakse oma rahvale vajalik roheline, aga ka maasikad, tomatid jt köögiviljad. Ümber saare lupsu löövad homaarid, delfiinid ja vaalad on kogukonna osa ja ka ülioluline toiduallikas, nii hoitakse meri puhas ja rikkumata. ÜKSTEISE hoidmine on aga kõige tähtsam. Vaenamine pole islandlase stiil.
Üks noor meestudeng võttis õnne ja pika ea teema tabavalt kokku: “Me oleme just nagu krediitkaardiga metslased: tehnoloogiliselt kõrgel tasemel, aga siiski looduslapsed. Me pole unustanud, et oleme looduse osa. Ja mitte kõige võimsam osa.” Sedasama tõestas hiljuti vulkaanipoiss Eyjafjallajökull kogu ülejäänud maailmale. Ka see, et tulemägedel on nimi ja isegi sugu, näitab selgesti, kui seotult ja koos loodusega saarel tegelikult elatakse…
Nüüd, kui Islandil on rasked ajad, räägitakse rohkem koostööst väljapoole. Meil on olemas suurepäraseid näiteid, kuidas üksteist aidates koos tipptulemusteni jõuda. Näiteks Gerd Kanteri olümpiavõit olümpialiikumise kõige klassikalisemal alal on kindlasti ka islandlasest treeneri Vésteinn Hafsteinssoni nägu. Ning ehk aitas just eestlasest heliseadja, Michael (Arvo poeg) Pärdi tipptasemel panus andeka Björki maailmaareenile särama?
On hiiglama tore, kui keegi, kes on sinust palju väiksem, suurusest tulenevaid eeliseid trotsides meelekindlalt oma riiki peab. Maailma jaoks tervise ja õnne valemit alles hoiab. Ja seda alati huvilistega jagab.
Island on inspireerija. Inspiratsioon annab tiivad. Võime lennata tulevikutaevasse. Usk, et pikk ja õnnelik elu on tegelikkuses olemas ja meie endi kätes, on parim, mida maailmale kinkida.
Hoidkem ja innustagem üksteist, südasuviselt sooja inspiratsiooni!
* Islandi presidendi täisnimi on Ólafur Ragnar Grímsson.
