Milline on olnud sinu parim tööalane otsus?

Kõige mõjusam karjääri- või elunõuanne, mis sulle on antud.

Mida pead enda raskeimaks töiseks õppetunniks? Kuidas ootamatustest kõige paremini toibud?

Mida on vaja,et olla edukas?

Milliseid strateegiaid kasutad, et töömured öösiti üleval ei hoiaks?

Mis sind viimati mugavustsoonist välja tõi?

KATI KUSMIN (50)
Riigi Kinnisvara ASi juhatuse esimees

1. Minu elus on läinud nii, et esimene valik – seegi mitte kuigi teadlik – on pannud aluse järgmistele ning edasine areng on kulgenud loogilist rada pidi. Teadsin, et soovin kõrgharidust omandada Tallinnas. Kuna õpetajakutsumust ei tundnud, valisin TTÜ ja majandusteaduskonna. Eri­alavalik – teeninduse ökonoomika ja organiseerimine – oli pigem juhuslik, aga tagasi vaadates hea otsus. Minu südant pole võitnud konkreetne eriala, amet ega isegi valdkond. Mind huvitavad inimesed, suured organisatsioonid ja keerukamat laadi juhtimisülesanded. See on see, mis mind käivitab ja päevad põnevusega täidab.

2. Olen teinud töö­kohtade puhul pigem julgeid valikuid ja pole pidanud neid kahetsema. Seega parimad otsused ongi olnud uuele töökohale asumised. Kui tunned, et sul pole meeskonnale või ettevõttele enam midagi pakkuda või kui uut väljakutset firmas ei terenda, siis on oluline endale teadvustada, et aeg on otsad kokku tõmmata.

3. Tööalaselt on eredalt meeles endise kolleegi Milvi Tepi sõnad olukorras, mil ettevõtte omaniku vahetudes n-ö üle jäin. Olin selles firmas juba üksjagu aastaid tegutsenud ning lahkumine tuli šokina. Milvi nentis, et kui seda müksu poleks olnud, siis oleksingi jäänud sinna pidama ega olekski saanud teada, mis võimalused elus veel ootavad. Tagant­järele mõeldes olid need oraakli sõnad. Vahel on väljastpoolt tulev tõuge vajalik.
Häid nõuandeid ja eeskujusid on mul elus küllaga olnud, nii neid, kelle järgi joonduda, kui ka selliseid, kellelt olen võtnud kaasa teadmise, et niisugune inimene ja juht ma olla ei taha. Võib-olla tähtsaim n-ö elunõuanne tuli ühe isikliku elu dramaatilise kogemuse kaudu, millest toibudes otsustasin vaata­mata kõigele olla igas olukorras positiivne. Mitte viriseda, mitte kurta, mitte mõelda negatiivselt.

4. Pettumused on pigem olnud seotud inimeste ja usaldusega. Alati on valus, kui oled kellegi peale lootnud või kedagi väga toetanud ja siis veetakse sind alt. Õppinud ma sellest muidugi pole ja usaldan inimesi endiselt.

5. Mul ei ole kindlasti universaalset retsepti või kõigile sobivat juhist anda. Mind on elus aidanud inimestest lugupidamine. Kolleegid, koostööpartnerid, kliendid – nad kõik on eelkõige inimesed, vahet pole, mis rollis või pagunitega. Usun, et kõik tegutsevad oma parimate teadmiste ja kogemuste valguses. Eesti on nii väike, tõenäosus samade inimestega uues olukorras kokku sattuda on väga suur.
Ka sihikindlus on oluline. Vahel on vaja hallist kivist läbi minna ja oma meeskond kaasa võtta. Ja kujundlikult öeldes: silmad peavad särama. Kui võimalik, siis peaks end sama­suguste teotahteliste ja energiast laetud inimestega ümb­ritsema. Siis on lootust, et tegevus loob tulemuse ning ka protsessi ja mängu ilu on võimalik nautida.

6. Üldiselt on mul hea uni ja unetus ei vaeva. Vahel, kui on olnud mõni emotsionaalselt raske sündmus või pole päeva jooksul keerulisele küsimusele lahendust leidnud, siis ei aita muu, kui tuleb endaga rahu sõlmida ja probleemid väiksemateks tükkideks võtta või neid teise nurga alt vaadelda.

7. Töökohavahetus sunnib alati pingutama ja asjadele teistmoodi lähenema, inimestega tuttavaks saama ja uusi suhteid looma.