Tanja tunnistab, et seda tunnet tal pole, et oleks emana pidanud hullult millestki loobuma, et nüüd jääks oma elu elamata või töö tegemata. "Tegelikult jõuab kõike, on vaja planeerida. Senisest veel paremini planeerida."

"Mul ei olnud mingit vaeva peas, et nüüd lapse sünniga tuleb raskem aeg. No sünnitus niikuinii on raske ja lapse kasvatamine, et tal elus hästi läheks, ongi raske. Hirmud on juba praegu nii väikese lapsega kogu aeg suured – oi, mis nüüd saab! Ei taha ju, et ta üldse haiget saaks, aga tegelikult peab, sest… maailm on nii, nagu on," tunnistab naine.

Loe pikemalt ajakirjast Kroonika.