Arst hoiatab: liiga kaua üleval olemisel võib sinu tervisele hirmutav mõju olla

Kui asi puudutab õhtul kaua üleval olemist, siis võib-olla oled mõelnud, kas pikemad ärkveloleku tunnid avaldavad sinu tervisele mingil määral kahjulikku mõju. Kui kell saab 22, seejärel 23 ja nii edasi, siis võib sul olla üha keerulisem magama jääda ja kui sinu äratuskell peab juba mõne tunni pärast helisema, võid ilma jääda suurest kogusest väärtuslikust unest. Kui sa aga järjepidevalt „lõikad“ hädavajalikud seitse kuni kaheksa öist unetundi lühemaks, kas sinuga on siis endiselt kõik korras? Loe edasi ja saa teada kõik vajalik unemustritest ja kas õhtuti mitu tundi kauem Netflixist lemmiksarja vaatamine on ikka sulle hea.

Kas see on ohtlik?

Jah, see võib olla. „Hiljuti avaldatud rahvusvaheline uuring näitas, et öökullidel – neil inimestel, kes on liiga kaua üleval ja lähevad liiga hilja voodisse – on 10 % suurem suremusrisk võrreldes lõokeste ehk „hommikuinimestega“,“ sõnab erakorralise meditsiini ekspert Dr Robert Glatter.

Uuringus osales 433 000 täiskasvanut vanuses 38-73, kelle harjumusi jälgiti umbes kuue ja poole aasta jooksul. Uuringuga kaasnesid eksperdi sõnul ka mõned piirangud. Kuigi sellest tuli selgelt välja mõju eeldatavale elueale, siis üheks miinuseks oli see, et jälgiti inimesi vaid ühes riigis ning keskenduti vaid ühele tulemusele – surmale.

Sellegipoolest pakub uuring mõtteainet ning mõtlema peab ka teistele faktoritele, mida hilja magama minemine mõjutada võib. „Arvesse peab võtma ka teisi olulisi faktoreid, et tõeliselt mõista, missugust mõju hilja magama minemine inimesele avaldub, täpsemalt tema vererõhule, lipiididele, kehakaalule ja riskile haigestuda metaboolsetesse sündroomidesse,“ selgitab Dr Glatter.

Metaboolne sündroom – iseloomustatud kui kõrgenenud vererõhk, kolesteroolitase ja insuliiniresistentsus – tõstab oluliselt sinu riski nii südameatakile kui insuldile. Üks peamine liiga kaua üleval olemise murekohti on võimalik kahjulik mõju sinu ööpäevasele rütmile. „See on omakorda seoses neerupealiste tööga ning mõjutab kortisooli ajastamist ja vabastamist – selle puhul on tegemist nii veresuhkru kui ka vererõhu taseme üliolulise regulaatoriga,“ selgitab ta.

Dr Glatter ütleb, et kui saad vaatamata hilisele voodisse pugemisele siiski piisavalt unetunde ehk lähed hilja magama, aga saad ka hommikul kauem põõnata ning unetunde tuleb kokku seitse kuni kaheksa, on kõik hästi. Murekohaks on pigem une piiramine ehk liiga hilja magama minemine, kuid siiski vara ärkamine. Sel juhul magad vaid kuus või vähem tundi ning risk metaboolse sündroomi ning sellega kaasnevate terviseprobleemide tekkeks on suurem.

Tähtis on ka regulaarse igapäevase rutiini säilitamine. Kui sa ka lähed hilja voodisse ja ärkad hiljem, on sinu rutiin küll muutunud, kuid ajaliselt siiski sama. Ebaühtlane unerežiim võib sinu kehale kahjulikult mõjuda, kuna sinu ööpäevane rütm ei ole regulaarne.

Kas sellel on ka kasutegureid?

Üllataval kombel on vastus „jah“. Dr Glatter sõnab: „On võimalik, et kui sa oled nii-öelda öökull, – ja geneetilisest vaatepunktist just niimoodi programmeeritud – võib sel viisil toimimine sinu jaoks kõige tulemuslikum olla.“ Nimelt võid hilisõhtul kõige loomingulisem ja efektiivsem olla.

„See on täiesti võimalik, et ööinimesed võivad endale meelepärase hilise ülevaloleku tõttu luua intelligentsuse ja loomingulisuse osas eelise,“ sõnab ta. Teised uuringud on väitnud, et nii-öelda öökullid on loomingulisemad ja põhjalikumad inimesed ning tihtipeale saavutatavad kõrgemaid tulemusi testides, mis nõuavad deduktiivse põhjendamise meetodite rakendamist.

Kokkuvõtteks

Kõige olulisem on see, et magaksid igal ööl piisavalt. Kui see sinu jaoks töötab, ole üleval nii kaua kui soovid. Dr Glatter jagab sellegipoolest järgnevat soovitust: kui oled õhtul kaua üleval, söö midagi kerget. Rasked toidukorrad muudavad uinumise raskemaks (ja tekitavad ka seedeprobleeme). Lisaks sellele tõstavad need kehas insuliini taset ning tagajärjeks on siiski metaboolne sündroom.

„Kui oled kaua üleval, tarbi lihtsasti seeditavaid toite, kasulikke süsivesikuid ja mitte liiga palju valke, kiudaineid ega rasvu. Kergeks ja tervislikuks snäkiks on näiteks Kreeka jogurt marjade ja pähklitega (näiteks mandlite või Kreeka pähklitega). Värsked juurviljad või mõned viilud kalkuni tailiha on samuti heaks valikuks,“ ütleb ta.

Kui tunned uneajaks, et sul on palju energiat ning sinu kõht koriseb, aitab näiteks orgaaniline kaerahelbepuder kõhtu rahustada. Nimelt on selle toidu puhul tegemist suurepärase kiudainete ja beetaglükaani allikaga, mis aitab ka kolesteroolitaset tasakaalustada.

Allikas: Popsugar