Tagasihoidlikud läbipaistvad kaped

Kuna juba põhikooliealised lapsed, nii tüdrukud kui ka poisid, pööravad varasemate põlvkondadega võrreldes rohkem tähelepanu oma välimusele, tunnevad patsiendid breketite asemel aina enam huvi ka alternatiivsete ravivõimaluste vastu. Ühe alternatiivina nimetab dr Savvova USAs juba 1990. aastate lõpus tuntuks saanud läbipaistvad aligner’id ehk hambakapesid, mis sisenevad tasapisi ka Eesti turule.

„Lühidalt öeldes on kape patsiendi hambajäljendi järgi valmistatud vorm, mis hammaste peale paigutades nihutab need ajaga õigesse asendisse,“ selgitas dr Savvova. Et aga kaped on valmistatud jäigast materjalist ning hammaste asendi muutmise protsessis jääb hamba alg- ja lõppasendi vahele mitu vahepealset asendit, peab patsient iga mõne nädala tagant kaped uute vastu vahetama. Enamasti kulub ortodondi sõnul ühe patsiendi peale 20–40 kapet.

Mis teeb kaped populaarseks lisaks noorukitele ka täiskasvanute seas, on nende tagasihoidlik läbipaistev välimus. „Patsientidele meeldib kapede puhul see, et need saab söömise ja hambapesu ajaks eemaldada. Breketikandjad on alatihti hädas breketite vahele kogunevate toidujääkidega, mis võimendavad hambaaukude tekkimist, aga kapede puhul seda muret ei ole,“ sõnas dr Savvova. Samuti on võimalik kaped eemaldada tähtsa sündmuse puhul. „Parem ja efektiivsem on neid aga siiski pea kogu aeg kanda,“ rõhutas ortodont.

Breketid kui levinuim variant

Ortodondi juurde ei pöördu aga mitte ainult need, kellele viltused hambad vaid välimuse poolest ei meeldi. Ehkki kaped on oma diskreetsuse poolest ahvatlev võimalus hambarea korrastamiseks, ei saa nendega lahendada raskemat laadi ortodontilisi probleeme. „Breketid ei ole enam sellised, nagu need olid vanasti – hästi silmatorkavad, suus logisevad ja liiga valulikud. On olemas ka läbipaistvad ja peaaegu nähtamatud breketid, mida eelistavad tihti täiskasvanud patsiendid ning teatud juhtudel on breketeid võimalik paigaldada isegi hammaste tagumisele küljele,“ ütles dr Savvova.

Ortodondi sõnul räägib breketite kasuks nende hind. Sellegipoolest peab nii kapede kui breketite puhul arvestama tuhandetesse eurodesse küündivate raviarvetega, millest raskematel juhtudel tasub osa haigekassa. „Mida nooremana inimene ortodondi visiidile tuleb, seda odavam ravi on, kuna hambad on lihtsamini luu sees nihutatavad kui vanemal inimesel ja seega tulemused lihtsamini saavutatavad,“ sõnas dr Savvova, soovitades ortodonti esmakordselt külastada algklassiealisena või siis, kui jäävhambad on lõikunud.

Kogemus: teismelisena breketid, täiskasvanuna kaped

Marta oli 14, kui talle küllaltki levinud horisontaalse ülehambumuse raviks breketid paigaldati. Nüüd, kümme aastat hiljem, on hambad vaikselt hakanud oma vanasse positsiooni tagasi vajuma ning neli aastat breketeid kandnud naine on taas ortodondi juurde pöördunud. „Asi ei ole selles, et breketid või ortodont ei oleks oma tööd õigesti teinud, vaid gümnasistina ei olnud mul pärast breketravi lõppu suurt motivatsiooni jätkata veel minu jaoks inetu traadist retainer’i kandmist, mille eesmärk on just hambaid sirgena ka tulevikus hoida,“ selgitas Marta.

Visuaalne põhjus on ka see, miks Marta enam breketeid kanda ei sooviks. „Täiskasvanud inimesena tunnen, et breketid tooksid mu enesekindlust alla, seda eriti töösituatsioonis või endaealistega suheldes,“ märkis ta. Et aga noor naine soovis oma sirged hambad taastada, nägi ta võimalust kapede näol. „Hambaarst rääkis, et päris tihti tunnevad nende vastu huvi minuga sarnases situatsioonis olevad täiskasvanud, kes on kord juba ortodontilise ravi läbi teinud, aga oma teadmatusest või lohakusest tulemusel minna lasknud,“ ütles Marta ja paneb kõigile ortodontilise ravi saajatele südamele: „Tuleb olla järjepidev, vahet ei ole, kas tegemist on breketite või kapede või hoopis mingi muu vahendiga. Kui mingis ravi etapis asjale käega lüüa ja arvata, et juba saadud tulemus püsib igavesti, siis tuleb paratamatult uuesti hakata aega ja raha kulutama.“