Kas saad ikka piisavalt vitamiine ja mineraalaineid? Vaata, kuidas ära tunda ainepuudust
Väga tihti ei tunnegi, aga üldiselt on selleks väsimus, kõhukinnisus või -lahtisus, peavalu, kurvameelsus, nägemishäired, sügelus-kihelus, nõrkus, krambid ja lõhenenud suunurgad, igemepõletikud ja mälu nõrgenemine. Ainus viis ainepuudust kindlaks määrata on teha vereanalüüs.
Üldiselt on mineraalainete ja vitamiinide puudus ja liigse tarbimise tagajärjed väga sarnased. Eriti ettevaatlik tasub olla rasvlahustuvate vitamiinidega (E-, A- ja Q- vitamiin). Need ladestuvad rasvkoes ja seepärast on kehal neid varuks, mistõttu on ka nende üledoseerimine halb. Vesilahustuvaid vitamiine keha väga palju ei ladesta, liigne viiakse üldiselt uriiniga organismist välja. Seepärast tekib viimaste puhul rohkem puudust kui üledoseerimist. Ka mineraalainetega on sama lugu. Parem on tarbida mõõdukalt, sest liigsed ühe või teise aine kogused võivad olla toksilised.
Vitamiinidele ja mineraalainetele on kehtestatud ka päevased soovituslikud kogused (RDA), kuid väga paljud arstid ja toitumisnõustajad usuvad, et meie vitamiinide ja mineraalainete vajadus on ajaga suurenenud, sest toit ei sisalda enam nii palju vajalikku, meie toitumisharjumused on muutunud ning stressiolukordades kulutab meie keha ka rohkem aineid.
Täismahus artikkel ilmus esmakordselt Anne & Stiili 2017. aasta mainumbris.