Õnnelik keha: söö nii, meeleolu oleks hea ja stressitase madal

Hormonaalsüsteem on üks keerulisemaid inimkeha süsteeme, mis vajab ladusaks toimimiseks toitaineid. Kui teame, kuidas hormonaal­süsteem töötab ja missugu­seid toitaineid vajab, saame selle funktsio­neerimist toitumisega toetada.

Meie kehas on hulk orga­neid, mis toodavad hormoone. Enamasti ollakse kuulnud kilpnäärme-, sugu- ja stressi­hormoonidest (viimaseid toodavad neerupealised) ning ka veresuhkru­taset reguleerivast hormoonist insuliinist (seda valmistab kõhunääre). Kuid hormoone toodavad ka aju, seedeelundid, rasvkude, süda ja neerud.

Hormoonid saadetakse enamasti verre, mistõttu need mõjutavad ka hormoone tootvast organist kaugemal asuvaid elundeid. Verega kehas ringlevate hormoonide toime võib olla väga kiire ja võimas, nagu me kõik näiteks ägeda stressireaktsiooni korral kogenud oleme. Ohuolukorras tekib kohe tugev ärevus ja valmisolek kas rünnata või põgeneda. Hormoone toodetakse aga ka vahetult sama organi või selle ümbruse jaoks. Näiteks reguleerivad hormoonid niimoodi meie seedimist – kui toit saabub makku, antakse hormooni­dega teada, missuguseid seedimiseks vajalikke ühendeid on tarvis tootma hakata. Seedeelundkond ja rasvkude loovad ka isu reguleerivaid hormoone. Endokriin- ehk hormonaalsüsteemi abil edastatakse signaale, mille kaudu eri kehaosad ja organid omavahel suhtlevad. Rakkudes on hormoonretseptorid ehk retseptorvalgud, mis hormoonidele reageerivad ja nende määratud toime esile kutsuvad.

Kõige tervislikumaks toitumismustriks peetakse Vahemere maade toitumist.

Hormonaalsüsteem on keeruline ning selle toetamiseks on raske anda lühikesi ja lihtsaid toitumis­juhiseid, kuid püüan siiski kirjeldada, kuidas seda tervikuna töös hoida. Kuna tegemist on kogu keha haarava süsteemiga, kus kõik organid on omavahel seotud, siis võiks esimene soovitus olla üldine tasakaalustatud tervislik toitumine. Kõige tervislikumaks toitumismustriks peetakse Vahemere maade toitumist, mida iseloomustavad taimetoit, taimsed õlid, pähklid ja seemned.

Hormoonide tootmiseks vajab organism toiduvalkudest pärit aminohappeid ja muu hulgas ka kolesterooli (steroid­hormoonide eelühend), mis tähendab, et menüü ei tohiks olla ei valgu- ega rasvavaene. Samas ei tohiks nende toit­ainetega ka liialdada. Tüüpiliselt tarbib Eesti inimene liigselt nii valke kui ka küllastunud loomseid rasvu. Tervise seisu­kohalt piisavalt taimetoitu sööb aga vaid 1/10 Eesti rahvas­tikust. Tüüpiline on ka suhkru ja magusaga liialdamine.

Hormonaalsüsteemile tervikuna avaldab kõige paremat mõju veresuhkrutaseme tasakaalustamine. Väga sageli ei söö inimesed regulaarselt, jätavad toidukordi vahele (vere­suhkru­tase langeb ülearu) ja seejärel liialdavad kiiresti imenduvate süsivesikutega, mis tõstavad liiga ruttu vere­suhkrutaset, nii et see hiljem taas liiga madalale langeb. Madal veresuhkrutase toob enamasti kaasa meeleolulanguse ja ärrituse ning loomulikult tekib siis isu magusa järele. Sageli tarvitatakse tühja kõhuga alkoholi või kohvi, selle asemel et võtta toitev vahepala.

Lisaks sellele, et varustada organismi tasakaalustatult ja piisavalt põhitoitainete valkude, rasvade ja süsivesikutega, on tarvis ka vitamiine ja mineraalaineid. Mitmed neist on ise antioksüdandid, kuid taimsete toiduainete osakaalu suuren­damisega menüüs kasvatame ka fütotoitainete hulka, millest paljudel on tugev antioksüdantne mõju (aitavad võidelda oksüdatiivse stressiga). Mõned aga on lausa hor­moone regu­leeriva toimega ehk fütoöstrogeenid (niisuguste füto­toitainete tuntumad allikad on soja ja linaseemned). Muidugi tuleb neidki tarbida mõõdukalt, sest liigsed kogused võivad kasu asemel kahju teha.

Viimasena mainiksin veel hormoonitoimelisi keskkonna­toksiine, millega kokkupuudet tuleks vältida. Püüdke elada võimalikult puhtas keskkonnas ja tarbida puhast toitu naturaalsetest toidunõudest (vältides plasti ja kilet, mille koostises te ei ole kindlad). Kindlasti on tähtis vähendada stressi, sest stressihormoonid avaldavad kogu kehale väga tugevat mõju.