Vaimne tervis. Mitmed vaimsed ja emotsionaalsed meeleoluhäired võivad olla eelsoodumuseks suitsiidsele käitumisele. Nende hulka kuuluvad nii skisofreenia, meeleoluhäired, ärevushäired kui ka teatud isiksusehäired.

Meelemürkide kuritarvitamine. Ka sõltuvusi võib seostada suurenenud suitsiidiriskiga. Nende hulka kuuluvad nii alkoholi, ravimite kui ka uimastite kuritarvitamine.

Tervisehäired. Suured füüsilised haigused, krooniline valu ja/või meditsiinilise ravi kättesaadamatus võivad samuti enesetapumõtteid tekitada.

Unehäired. Kroonilised unehäired võivad viia depressioonini ja võimetuseni eluga toime tulla.

Keskkond

Suhted. Stabiilse tugisüsteemi puudumine, üksindus, pereliikme või sõbra surm või lahutus võivad meeleheidet ja lootusetust tekitada.

Tööelu. Ohumärgiks on ka karjäärimuutused, töökaotus või igasugused negatiivsed muudatused tööl.

Pikaajaline stress. Seda eriti noorte inimeste puhul, kauakestev kokkupuude kiusamisega, ahistamisega või kooliprobleemid võivad sügavamaid probleeme tekitada.

Rahamured. Probleemid rahaga on juba aegade algusest olnud üheks suurimaks enesetappude põhjustajaks. Ootamatud ja märkimisväärsed muutused isiklikus finantsolukorras mõjutavad inimesi tugevalt. Ka suutmatus arveid maksta või kodu kaotamine võib olla enesetapu eelsoodumuseks.

Vahendite kättesaadavus. Terapeudid hindavad alati patsientide juurdepääsu tulirelvadele, žiletiteradele ja ravimitele, mida enesevigastamiseks kasutada saab. Kui oled oma lähedase pärast mures, siis kindlasti piira tal selliste vahendite kättesaadavus.

Kokkupuude enesetapuga. Uuringud on näidanud, et kokkupuude enesetapuga nii lähedaste seas kui ka ühiskonnas ja meedias suurendab enesetappude määra. „Pole kahtlustki, et sellel on justkui nakkav mõju,“ sõnab psühholoog ja professor Dr J. Raymond DePaulo. „Nägime enesetappude sageduse tõusu pärast Marilyn Monroe, Kurt Cobaini ja ka Robin Williamsi juhtumeid. Uuringud on näidanud, et tänapäeval helistatakse enesetapu ennetusliinidele varasemast kindlasti tunduvalt rohkem.“

Minevik

Varasemad katsed. See pole kunagi hea märk, kui sinu lähedasel on juba varasem isiklik kokkupuude enesetapukatsega.

Perekonna ajalugu. Ka varasemalt perekonnas aset leidnud enesetapud võivad olla ohumärgid, kuna sellega kaasneb teatud tuttavlikkus ja mõtlemine: „Just seda teevadki inimesed minu perekonnas, kui nad on meeleheitel ja lootuse kaotanud.“

Enesevigastamise ajalugu. Suitsiidse käitumise eelsoodumuseks võivad olla ka igasugused varasemad tahtlikud kokkupuuted oma naha ja luude vigastamisega, mille hulka kuuluvad nii lõikamine kui ka põletamine ning juuste kiskumine.

Missugused siis võivad olla nende kolme mainitud faktoriga seotud konkreetseid ohumärke näitavad käitumismustrid?

Verbaalsed märgid. Suhtu tähelepanelikult ja ettevaatlikult lootusetuse väljendamisse – lausetesse, et elu ei ole väärt elamist, valu on väljakannatamatu, ta tunneb end justkui lõksus olevat ja elu on tema jaoks koorem.

Käitumuslikud märgid. Paljud inimesed muutuvad enesetappu planeerides hooletuks. Teised kaugenevad lähedastest ja suhetest ning isoleerivad end. Ole ettevaatlik, kui lähedane helistab või külastab lähedasi selleks, et „öelda hüvasti“ või hakkab endale olulisi asju ära andma. Depressioonis inimesed võivad kas liiga vähe või liiga palju magada ning muuta oma toitumisharjumusi.

Emotsionaalsed muutused. Suitsiidsed inimesed kipuvad väljendama laialdasi emotsioone, alates depressioonist ja meeleheitest kuni viha ja raevuni. Ole tähelepanelik, kui märkad seletamatuid tujude kõikumisi või üldist meeleolu halvenemist.

Allikas: Your Tango