Kui sind on vahel pärast eriti stressirohket tööpäeva tabanud peavalu, tead täpselt, millest räägime. Kui sul on korraga vaja hakkama saada mitme asjaga, võtavad sinu keha üle võimust stressihormoonid, mis loovad justkui ahelreaktsiooni. „Stress tuleb koos füüsiliste sümptomitega, kuna see on sinu keha viis stressi endast välja saada selle asemel, et püüda seda vaigistada. Keha ei suuda sõna otseses mõttes suure stressi kogusega toime tulla ning seetõttu pinge nii füüsiliste kui ka vaimsete sümptomitena väljendubki,“ sõnab dr Nikki Martinez. Vihjeks eelnevalt mainitud peavalu, külmavärinad ja ka higistamine.

Lühiajaline stress võib kaasa tuua just sellised sümptomid. Enim peaksid aga muretsema pikaajalise stressi pärast. „Pikaajaline stress võib kaasa tuua südameprobleemid, hingamisraskused ning lisaks võib see suurendada juba olemasolevaid terviseprobleeme,“ lisab dr Martinez. Nende asjade kontrolli alla saamine – stressiallikate eemaldamine või õppimine, kuidas nendega toime tulla – on alustamiseks parim viis. Loe edasi ja saa teada, missuguste märkidega ka sina ehk tegelema pead.

Sinu näonahk pole just kõige paremas korras

Kui sind piinab stress, siis ei ole just kuigi ebatavaline märgata näonahal tavapärasest rohkem vistrikke. Nende eest võib „tänada“ stressihormooni kortisool ja selle tüütut harjumust ummistada poore, selgitab dermatoloog Dhaval G. Bhanusali. Loomulikult võivad ebaühtlast näonahka tekitada ka teised mõjutajad nagu dieet, PMS ja ilmastikuolud. Kuid kui tunned viimasel ajal eriti palju stressi, siis ära üllatu, kui see sinu näost näha on.

Sa lähed tihti näost punaseks

Kas oled vahel töölaua taga ühtäkki higistama hakanud, kuigi sa pole juba mõned tunnid püstigi tõusnud? Kui lisada selle hulka ka punakaks tõmbuvad põsed, võib selleks pidada stressi poolt tekitatud õhetust. „Seda sümptomit mõjutavad kiirenenud südamelöögid, häiritud hingamisrütm, higistamine ja stressitaseme tõus,“ ütleb Martinez. „Sa võid näost isegi tulipunaseks muutuda, sest keha ei suuda sellisel homöostaasi tasemel toimida, et saaks ise enda jahutamisega hakkama.“ Hirmus, eks?

Sa oled pidevalt väsinud

Väsimus pärast pikka päeva on üks asi, kuid kas tunned ilma igasuguse põhjuseta pidevat kurnatust? Jah, see on hoopis midagi muud. Dr Stephen Wanderi selgituse kohaselt on selline seletamatu unisuse vorm seotud neerupealiste väsimusega ja see tekib, kui neerupealised on kortisooliga ülekoormatud. Pidev stress võib tekitada sinus püsiva kurnatuse tunde ka ajal, mil sa tegelikult ei peaks nii väsinud olema.

Su juuksed muutuvad õhemaks

Kui stressitase muutub liiga kõrgeks, on üsna tavaline, kui juukseid hakkab tavapärasest rohkem välja langema. Sa võid veidi suuremat juuksekarvade kogust märgata näiteks siis kui duši all oled. Dr Bhanusali sõnul võid kannatada hoopis tõsisema juuste väljalangemise käes, mille nimeks telogen effluvium. See võib põhjustada kogu peanahal silmnähtavalt õhemaid juukseid. Kuid ära muretse – kõik kasvab tagasi, kui oled stressist jagu saanud.

Sinu veresuhkur on madal

Kõrge stressitase võib hakata mõjutama sinu veresuhkrut, muutes sind nõrgaks ja väsinuks ning tekitades vajaduse näksida. Selle halva tunde taga on tavaliselt kas öö jooksul või hommikul järsult tõusev kortisooli tase kehas. Wanderi selgituse kohaselt võib seda seostada tugevate emotsionaalsete mõjutajatega. Teisisõnu – kui tunned, et sinu veresuhkur on madal, võib seda põhjustada kogu see stressirohke kaos, mis sinu elus hetkel toimub.

Sind tabavad aeg-ajalt värinad

Värisevad käed on veel üks füüsiline märk liigsest stressist, selgitab Martinez. Pane kindlasti tähele, kui haarad näiteks oma telefoni järele ning sinu sõrmed värisevad. Seda põhjustab sinu kehas olev mahasurutud stress, mis püüab närvilisuse kaudu välja saada.

Sa oled hakanud minestama

Kuigi minestamise episoodid tunduvad nähtused, mida näidatakse vaid teleseriaalides ja filmides, võivad need sagedalt ilmneda ka reaalses elus. Martinezi sõnul on selle teaduslikuks terminiks „sünkoop“ ja see juhtub, kui vererõhk järsult langeb. Minestamine on seotud stressiga, seega ära üllatu, kui tunned stressirohkel perioodil, et sinu pea on uimane. Pöördu kindlasti arsti poole!

Su keha on valulik ja tundlik

Kui mõtled sellele, kuidas oma keha stressirohkes olukorras hoiad, – ülestõstetud õlad, kokkusurutud lõualuud, kange selg – siis tundub igati loogiline, miks keha sel ajal hellaks muutub. Dr Scott Schreiber ütleb, et see on eriti kergesti ilmnev siis, kui stressi kehas alla surud. Kui seda teed, võivad tulemuseks olla pingepeavalud ja valud ka teistes kehaosades.

Sa näed kurnatud välja

Võime ehk kõik nõustuda, et iga inimene näeb parem välja, kui ta on puhanud ja rahulik. Seega kehtib sellele ka täpselt vastupidine. Kui oled kannatanud suure stressi käes, võib see hakata end sinu näol välja näitama. Sümptomiteks on kortsud ja tuhm jume. Schreiberi sõnul on selle põhjuseks suurenenud põletikulised protsessid kehas ja vabade radikaalide vabanemine. Need kiirendavad vananemisprotsesse ja see ei meeldi meist kellelegi.

Sa oled pidevalt haige

Stress suudab kogu sinu keha kahjustada nii, et kõik selle kaitsemehhanismid on ohustatud. See muudab sind pisikutele kergeks saagiks ning just seetõttu jäävad stressi käes kannatavad inimesed kõige kiiremini haigeks. „Sinu organismi vastupanuvõime, energiatase ja üldine elukvaliteet sõltuvad sellest, kui efektiivselt toimivad organismis neerupealised,“ selgitab dr Carolyn Dean. Seega vähenda oma stressitaset, sest nii saad külmetushaiguste hooajal neile paremini vastu seista.

Sinu lõug on näinud paremaid päevi

Kui sinu keha on stressi tõttu pinges, muutuvad sinu selg, kael ja õlad suure tõenäosusega valulikuks. See võib aga mõjutada ka sinu lõuga. „Stress võib end väljendada ka lõua kokku surumises või hammaste krigistamises,“ ütleb hambaarst Mark Helm. Lisaks hammaste tervise rikkumisele võib lõualuu kokku surumine tekitada ka valulikkust. See ei kõla aga just kuigi lõbusalt.

Hästi ei kõla neist sümptomitest ükski. Kui tunned, et stress kahjustab sinu keha, siis tee endale missiooniks sellest võimalikult kiiresti ja efektiivselt vabaneda. Eemalda end mürgistest olukordadest, planeeri igasse päeva stressi vähendavaid tegevusi ja ära unusta enda eest hoolitseda. Loodame, et suudad lõõgastuda enne, kui stressisümptomid sinu üle võimust võtavad.

Allikas: Business Insider