Rahutud jalad. Rahutute jalgade sündroomi näol on tegemist on jalgade tahtmatute liigutustega magamisega ajal – inimesed tunnetavad jalgade liikumist ebameeldivana ega puhka välja. Sümptomid väljenduvad aktiivsemalt öö hakul, äratades su üles just siis, kui oled vaevu uinunud. Une kvaliteedile mõjub see kahtlemata halvasti. Õnneks on rahutute jalgade sündroomile olemas tulemuslik ravi. Enne ravi määramist hindab arst sedagi, milliseid teisi ravimeid sa kasutad ning ega su organismis pole vitamiinipuudust, mis rahutute jalgade sündroomi sümptomid hullemaks muudaks.

Magamistuba on liiga soe. Magamistoa temperatuur ja une kvaliteet on omavahel vägagi tugevalt seotud. Organismil on vaja kehatemperatuuri langetada, et uinuda. Liiga soe ruum segab magama jäämist ja ka rahulikku und ning sunnib keset ööd üles ärkama. Eksperdid soovitavad magamistoa temperatuuri hoida 18 kraadi ümber, see on väljapuhkamist võimaldava une jaoks parim. Kuid ei välistata ka eksperimenteerimist – erinevatele inimestele sobib erinev temperatuur. Katseta ja proovi, milline toatemperatuur sulle magamise ajal kõige paremini sobib.

Madrats on liiga kõva. Jutud sellest, et kõva madrats ja hea uni käivad käsikäes, on levinud müüt. Tegelikult on oluline see, et madrats kohanduks magaja kehakujuga – pea, kaela ja õlgade joonega. Kõvad madratsid tekitavad survepunkte puusadel ja õlgadel ning need garanteerivadki unetu öö. Seega, ära vali madratsit lähtudes vanast ütlusest „mida kõvem, seda parem“. Ja mis veel oluline – enamik inimesi vahetab madratsit oma voodis liiga harva.

Sul on uneapnoe. Kui keset ööd üles ärkad, võib üheks põhjuseks olla obstruktiivne uneapnoe. Sellega käib kaasas vali norskamine ja episoodilised hingamisseiskused ning pausid. Seda kõike põhjustab neelu tagasein, mis une ajal liigub ja hingamisteed sulgeb, muutes korralikult hingamise võimatuks. Hingamisprobleem mõjutab aju ja seepärast sa ärkadki. Lõpuks muutuvad öised ärkamised nii sagedaseks, et uni saab tõsiselt häiritud. Kui endal uneapnoed kahtlustad, peaksid kindlasti arsti poole pöörduma. Seda, kas sa öösel norskad, teab kindlalt öelda su voodikaaslane. Arst mõõdab su vere hapnikutaset ja südame löögisagedust une ajal ning teeb ka muid vajalikke teste, et uneapnoe esinemine kindlaks teha.

Stress on üle pea kasvanud. Pole just üllatav, kuid stress võib üsna märgatava unehäire tekitada. Kui pidevalt erinevate asjade – töö, raha, puhkuseplaanid (jah, ka headele asjadele mõtlemine võib stressi tekitada!) – pärast muretsed, on võimalus, et uni keset kõige sügavamat ööd su juurest lahkub, üsna suur. Stressi vähendamiseks proovi oma füüsilist koormust suurendada ja rohkem trenni teha, isegi kümneminutiline jalutuskäik lõuna ajal või pärast õhtusööki tuleb kasuks. Võid ka padjapüüri sisse panna lavendlioksi, sest lavendel on tuntud loodusliku rahustina.

Allikas: RD