“Vaatamata juba korralikule tulemuste­­pagasile (neljas koht Kanadas toimunud maa­ilma­karikavõistlustel ja Eesti rekord 3000 meetris), ei kavatse Saskia peatuda – ta on äärmiselt keskendunud, kahe uisuga maa peal ja rühib aina kaugemale. Kui küsime Saskialt, millest ta peale uisutamise veel unistab, vastab ta kavalalt: “Unistused on salajased!”

Saskia teadis, et kiir­uisu­tamisest saab midagi rohkemat kui puhtalt hobi, juba 2011. aasta suvel, kui otsustas keskkooli kõrvalt kohvri pakkida ja Saksamaal täiskohaga treenima hakata. “Uiskudele jõudsin tänu oma isale, emale ja vanemate õdedele, kellega koos sportimas ja matkamas käisime. Juba päris noorelt sain tegeleda paljude eri aladega. Uisutamist proovisin kaheaastaselt.”

Mis uisutamise juures eriti köidab? “Iga jää on erinev, kus tuleb oma tunnetust otsida. Erinev tekstuur, kõvadus, libisevus. Mulle väga meeldib, kui peegelsile ja kiire jää on. Kiiruisutamine on vastuoluline spordiala, kus on ka vaimne pool väga oluline. See on midagi, mida tehes unustan kõik muu. Uisutades mõtlen ainult tehnilistele detailidele. Naudin kogu protsessi ega kujuta oma elu enam teistmoodi ettegi.” Ta usub, et kui on kindel eesmärk, siis pole ka motivatsioon probleem.

Saskia treenib viiel päeval nädalas kaks korda. Ülejäänud päevadel on üks trenn või kuluvad need hoopis varustuse eest hoolitsemise, taastumise või laagrite-võistluste organiseerimise peale. “Kui vaba aega jääb, siis naudin väga TED-kõnede ja filmide vaatamist ning lugemist. Kui seda aga rohkem on, siis meeldib mulle kõrgete mägede otsa matkata!”

Artikkel ilmus esmakordselt Anne & Stiili 2018. aasta veebruarinumbris.

Jaga
Kommentaarid