Hirm paksuksminemise ees ja silmade pööritamine külmas vees: millest kirjutati Eesti naisteajakirjas 1935. aastal?
Ajakiri kujunes populaarseks juba kõige esimesest numbrist, jaanuaris 1935, mil Tartus välja antud ajakirjale tehti ka teine trükk. Teine number oli juba kolmandiku võrra esimesest paksem, peamiselt moeteemade arvelt. Kiire areng jätkus ka kolmanda numbri puhul – Maret oli esimene ajakiri Eestis, mis trükiti vase sügavtrükis.
Naiste ja kodude kuukirja Maret 1935. aasta värvilisel veebruarinumbri kaanel seisab teemade loetelu: mood, romaan, film, sport, majapidamine, käsitöö, kodusisustus, aiandus, lastenurk. Kollase mullikese sees on suurelt ajakirja hind, 35 senti.
Moodsale ja intelligentsele perenaisele
Kaanel kujutatakse lumesajus kõndivat paari, mehe mantel tormituules ja naine mehe käevangust sajule varju otsimas. Mõlemad naeratavad. Kuigi esmapilgul võib tunduda, et kaanepildi näol on tegemist pelgalt romantilise joonistusega, siis märkab teravam silm juba siin moodsale ajakirjale omast – moeteemasid ja seda, et kaanele pole sattunud mitte midagi juhuslikku, vaid tervik on hoolega kokku sobitatud. Mehel on peas kaabu ja kaelas sinise-valge täpiline sall, naisel kaelas roheliseruuduline sall ja käes punane käekott, mantliga toon-toonist muhvist rääkimata. Nad on aastal 1935 väga moodne paar.
Ilmselt selle paari naispoolele oligi Maret suunatud. See naine oli abielus ja ta oli loonud kodu, mida ta kujundas ja korras hoidis; tal olid lapsed, ta luges raamatuid ja vaatas filme, võimles, tegeles käsitööga ja hoolitses enda välimuse eest. Viimast aitasid tal teha just Mareti moeülevaated Pariisist ning kõikvõimalikud praktilist nõu andvad lood. Just viimased torkavadki Mareteid sirvides eriti silma – kummalisel kombel tunduvad paljud neist ka 80 aastat hiljem asjakohased.
Lemmikteemad
Mõned teemad on aegumatud ja sellele saab Mareteid sirvides pidevalt kinnitusi. Ilu, mood, kuulsused, kokandus, kodukujundus, kuulsused… Kõik need teemad on kaetud. 1935. aasta veebruarinumbrit sirvides peatub pilk artiklil “Iludusvigadest näonahal ja nende kõrvaldamisest”. Artikli alguses tõdetakse, et “tänu edusamme teinud iluravile, mõistlikule ja otstarbekohasele eluviisile, näeb tänapäev palju harvemini ebapuhta näonahaga naisi kui varem. Tänapäev teatakse, et liikumine, värske õhk, värske aiavili, on näonahale sama vajalikud kui kogu kehale.” Samas teab ju iga naine, et ka parima näohoolduse korral ei ole aeg-ajalt vistrikest ja ebapuhtustest pääsu. Nendest otsekoheseks vabanemiseks antaksegi nõuandeid ja samas manitsetakse, et “ei aita kogu aeg peegli all istumine ega ikka ja jälle puuderdamine”. Artiklis soovitatakse, kuidas pigistada punne kui ka antakse konkreetsemaid soovitusi, mida apteekri käest näonaha parandamiseks küsida.
Iluteemadest eristub selgelt üks septembrinumbri lugu, “Väike kosmeetiline nädalakalender”, kus soovitatakse igaks nädalapäevaks teatud ilutoiminguid, mida tuleb heade tulemuste saavutamiseks teha süsteemselt. Esmalt juhitakse tähelepanu, et “magamine on parim kosmeetiline vahend” ja et “ainult hästi väljamaganult ollakse värske ja rõõmus. Rõõmsad inimesed mõjuvad aga veetlevalt.” Nõustume täielikult.
Pühapäeval soovitatakse keskenduda juustele ja et ilusad juuksed saavad alguse tervest peanahast, antakse soovitusi, kuidas efektiivselt peamassaaži teha. Esmaspäeval soovitatakse keskenduda näo iluravile ehk teha teatud tüüpi ninamassaaži, vältimaks punetavat või rasust nina. Teisipäeval on tähelepanu all lõug ja nõuanded keskenduvad lõuamassaažile. Kolmapäev kuulugu sõrmedele ja massaažisoovitusi antakse nende vereringe elavdamiseks, samas juhendatakse ka, kuidas küünenahku tagasi lükata. Neljapäeval on tähelepanu all jalahooldus ja -vann. Reedel soovitatakse erilise hoolega kohelda huuli – kasutada mõnd parfüümivaba kreemi, millega õrnad huuled sisse määrida. Nädala lõpus ehk laupäeval võiks tegeleda kõige tundlikumate meeleorganite, silmadega. “Silmade pööritamine külmas vees tugevdab nägemisvõimet ja muskleid. Seda teha kaks minutit,” seisab artiklis.
Ka tervise- ja kaaluteemadel antakse Maretis hulgaliselt nõuandeid – taas üks valdkond, millele armastab keskenduda ka tänapäevane naistele suunatud ajakirjandus. Nii näiteks kirjutatakse iluravi rubriigis pealkirja “Tervis vähestes ridades” all “hirmust paksuksminemise ees” ja põhjustest, miks kaal kogunema hakkab ja kuidas ülekaalust vabaneda. Tuuakse välja, et alati polegi ülekaalu põhjus liigne rasv, vaid hoopis kudede liigne veesisaldus. Et organism taas korralikult toimima saada, soovitatakse pöörduda arsti poole. Samas artiklis käsitletakse veel kõrge vererõhu, vajunud rindade ja laste silmahügieeni teemasid. Samuti kirjutatakse “liigse juuksekasvu” teemal ehk kuidas vabaneda üleliigsetest kehakarvadest. Antakse nõu, kuidas neid välja tõmmata, habemenoaga eemaldada või pleegitada – viimase jaoks soovitatakse kokku segada 10 osa 30%-list vesiniku ülihapendit ja 10 osa salmiaaki.
Kui tänapäeval on naisteajakirjade kangelannadeks kuulsad naised, siis täpselt samamoodi oli see ka Mareti puhul. Samas numbris on pühendatud lehekülg näitlejanna Lisl Lindaule – 1927. aastal Endlas tantsijana alustanud näitlejannale, kes töötas ajakirja ilmumisajal Vanemuise teatris. Artiklis kirjeldatakse ajakirjaniku ja näitlejanna kohtumist viimase kodus ning peatutakse elu-olul, Lindau näitlejaks saamise lool, tööl Draamastuudios ja unistustel. Põnevat lugemist on ajakirjas aga veel, näiteks saab lugeda romaanikatkendit Katrin Hollandi “Südamete mängust”.
Eraldi tähelepanu väärib ajakirja moeosa. 1935. aasta septembrinumbrist leiab väga mahuka moeosa – on tegemist ju sügishooaja algusega. Lehekülgede kaupa eskiise, mis täiendatud täpse infoga lõigete ja materjalide osas. Igas numbris on ka näpunäiteid, kuidas erinevate rõivaste eest hoolt kanda (rõivaste klooritamine, talvemantlite hooldus, milliseid materjale sobib koos kanda, mida peaks silmas pidama pesu pestes jms). Ka moeteemade juurde on kaasatud kuulsaid nägusid – nii on näiteks 1936. aasta veebruarinumbri artikli “Filmistaarid näitavad viimaseid moeuudiseid” juures kaunites õhtutualettides poseerimas näitlejannad Mary Carlisle, Maureen O'Sullivan, Cecilia Parker ja Vera Engels. Peale uute kollektsioonide tutvustamist Pariisis jõuavad ka Maretitesse vastavad moeraportid.
Ilma milleta üks ajakiri ilmuda ei saanud, olid ka siis reklaamid ja kuulutused. Hooaegadele vastavalt pakuti kuulutustes hõberebaste karusnahku, uusi kangaid ja kingi, kuid muidugi leidus ka aegumatuid kuulutusi nagu näiteks kingseppade, kohvi kui õmblusmasinate kohta.
Maret oli lugejale kindlasti ka hea suunaja ja innustaja eest – veel üks omadus, mille poolest sarnaneb see ka kaasaja naisteajakirjadele. 1938. aasta jaanuarinumbri juhtkiri “Tahad sammuda kindlalt läbi elu...” algab lausega “Tahad sammuda kindlalt läbi elu, siis vaata endast üle!” ja lõpeb soovitusega: “Vaata endasse! Mitte ainult aastavahetusel, vaid kogu uue aasta kestel. Siis jõuad tulevikus veelgi suure sammu edasi. Vaata enda ümber, siis elad rahus oma lugimestega ja oled kasuks oma rahvale. Vaata endast üle, siis astud kindlal sammul läbi uue aasta ja läbi kogu elu.” Inspireeriv ka 80 aastat hiljem, kas pole?
