Kuidas sinu fotograafikarjäär alguse sai?

Hakkasin täiskohaga fotograafiks 2006. aasta märtsis. Olin tolleks ajaks abielus olnud veidi üle aasta ning soovisin õpetajatööst aja maha võtta. Otsustasin osaleda Las Vegases toimuval üritusel „Wedding and Portrait Photographers International” (WPPI), kuhu koguneb iga aasta üle 15 000 pulma- ja portreefotograafi tervest maailmast. Kõige põnevam oligi see, et kohale tulid parimatest parimad, teiste seas Canon Explorer of Lighti fotograafid ehk valitud seltskond tõelisi maailma tippe – olin sattunud taevasse! Seal mõistsingi, et fotograafia on mu suurim kirg ning seda ei saanud enam eirata.
Armastan fotograafia puhul kõike: kaameraid, läätsesid, valgusega mängimist ja nii tehnilist kui ka kunstilist poolt. Õnneks oli mu naine tol ajal magistrikraadi omandamise peaaegu lõpetanud ja sai suurepärase tööpakkumise, nii et temal oli kindel sissetulek olemas. See tähendas, et võisin end täielikult oma unistusele pühendada. Tunnistan, et see oli üks raskemaid otsuseid mu elus. Hüppasin musta auku, teadmata, kui sügaval on põhi.

Kui keeruline on olnud tee eduni?

Tee eduni on alati täis väljakutseid, takistusi ja raskusi. Fotograafia valdkond pole mingi erand. Paljud fotograafid tahavad saavutada kiiresti tuntust, kaotades sealjuures iseennast. Mind ei ole kuulsus kunagi huvitanud. Tahtsin selles suures tööstuses teistest eristuda ja luua pikaajaliselt toimiva plaani. Kuulsus viib lühiajalise eduni, mis tavaliselt lõppeb läbikukkumisega.

Miks just pulmafotograafia?

Minu karjääri jooksul on pulmade jäädvustamine olnud kõige väljakutsuvam, aga ka kõige tasuvam töö. Fotograafile usaldatakse see imeline au ja vastutus dokumenteerida ühe värskelt loodud pere esimest päeva. See on vapustav!

Paljud inimesed arvavad, et pulmafotograafia on lihtsaim viis, kuidas fotograafiamaailma siseneda, kuid mina usun, et see on just vastutusrikkaim. Pulmafoto on rohkemat kui klišee. Tegu on fotokollektsiooniga, mis räägib loo kellegi elu õnnelikemast ja tähtsaimast päevast. Olen alati nendele inimestele tohutult tänulik, kes mulle selle töö usaldavad.

Kas sulle meenub mõni eriti ilus hetk?

Kui peaksin valima ühe foto, mis muutis minu jaoks kõik, on selleks Sarasotas, Floridas võetu. Tegin selle hilja õhtul, kui pulmapidu hakkas juba lõppema. Terve päeva ja õhtu oli mööduva orkaani tõttu vihma kallanud ning kasutasin hetke ära. Palusin pruudil ja peigmehel kiiresti õue joosta ning mehel pruut õhku tõsta. Õige kaadri jaoks läks vaja n-ö paari võtet ning pruutpaar sai pisut märjaks, aga foto tuli maagiline ja kestab igavesti. See pilt on kindlasti üks minu karjääri kõigi aegade lemmikuid.

Kas unistad veel mõnest konkreetsest pulmastsenaariumist?

Kui peaksin valima, meeldiks mulle väga pildistada mõne hõimu pulma Keenias või kusagil mujal Aafrikas. Sellises pulmas, mis ei leia aset suurlinnas, vaid maakohas, kogeb õiget kohalikku kultuuri ja õpib tundma inimesi. See oleks unistuse täitumine.

Kuhu on su töö sind viinud?

Üks fotograafi suurimaid õnnistusi ongi võimalus töö nimel palju reisida. Olen käinud peaaegu igas maailmanurgas, välja arvatud Aafrikas. Kõige erilisem on aga see, missugused need rännakud on olnud. Fotograafina pole ma lihtsalt turist, vaid õpin kohalikke tundma erilisel moel. Nad avavad mulle oma kodu uksed ja valmistavad imehäid toite. Nad jagavad oma elu lugusid ja räägivad, kuidas on seal paigas elada. Hindan seda kõike väga. Iga kord, kui koju tagasi lendan, tunnen, nagu oleksin loonud uues riigis uue perekonna ega suuda ära oodata, millal neile uuesti külla saan minna.

Mis või kes sind inspireerib?

Mind inspireerivad inimesed, kes on raskustest välja tulnud ja kõik ootused ületanud; kes on saanud üle millestki kohutavast, kuid otsustanud elu positiivselt vaadata ja edasi liikuda. Selliseid inimesi on raske leida, aga kui see õnnestub, uurin alati nende kohta rohkem ja püüan teada saada, kuidas nad kõik saavutasid.

Kuulud maailma 50 parima pulmafotograafi sekka. Mida see sinu jaoks tähendab?

Iga kord, kui mul õnnestub pääseda mõnda sellisesse nimekirja, olen meelitatud, aga ausalt öeldes ei hooli ma sellest väga. Need edetabelid on liiga subjektiivsed. Samas olen uhke, et olen osa Canon Explorer of Lightist, sest see oli mu karjääri üks suurimaid eesmärke. Töötasin selle nimel täiel rinnal, mind ei huvitanud fotograafiatööstuse negatiivsed küljed ja skandaalid. Kui Canon aasta tagasi helistas ja mulle hea uudise teatavaks tegi, kukkusin küll üllatusest peaaegu pikali.

Suvi on kohe saabumas. Mis sul plaanis on?

Sel suvel olen väga hõivatud. Kirjutan oma neljandat raamatut, mis räägib pulmafotograafiast. Olen sellest aastaid unistanud ja nüüd on aeg see unistus ellu viia.