Kas teadsid? Kui tarvitad ravimeid, pead päikesega eriti ettevaatlik olema
Ravimite ja päikese koostoimel võib tekkida nahakahjustus, mis sarnaneb päikesepõletusele. Naha tundlikkuse tõus UV-kiirguse suhtes ehk fotosensitiivsus on aga üks nahavähi teket soodustavatest faktoritest.
Ravimitest tingitud naha suurenenud tundlikkuse tekkimisel UV-kiirgusele on kaks võimalikku mehhanismi: fototoksiline ja fotoallergiline reaktsioon.
Sagedamini esineva fototoksilise reaktsiooni korral aktiveerub ravim UV-kiirguse toimel ja hakkab seejärel kokkupuutel naharakkudega neile kahjulikku toimet avaldama. Fototoksilised reaktsioonid tekivad enamasti minutite või tundide jooksul pärast kokkupuudet UV-kiirgusega, meenutavad ulatuslikku päikesepõletust ja võivad kesta üsna kaua. Fototoksilised reaktsioonid võivad tekkida nii pealemääritavate ravimite (kreemid) kui ka suu kaudu võetavate või süstitavate ravimite toimel.
Harvem esineva fotoallergilise reaktsiooni korral tekib naharakkudes immuunvastus nahale sattunud ja seejärel UV-kiirguse poolt aktiveeritud ravimi vastu. Fotoallergilised reaktsioonid tekivad alles 24-72 tundi pärast kokkupuudet ravimi ja UV-kiirgusega. Tekkida võib nahalööve, sügelus, nahapõletik. Fotoallergilisi reaktsioone tekitavad põhiliselt pealemääritavad ravimid.
Naha valgustundlikkust suurendavad eeskätt valu- ja põletikuvastased ravimid (kõige enam ketoprofeen), infektsioonivastased ravimid, südamehaiguste ravimid, diureetikumid ja ka taimsed ravimid (nt harilikku naistepuna sisaldavad ravimid).
Võib tunduda üllatav, kuid nende ravimite hulgas on palju selliseid, nii retsepti- kui käsimüügiravimeid, mida oleme peame nii tavalisteks, et ei oska midagi halba kahtlustada.
Naha valgustundlikkust suurendavad näiteks need ravimid:
Valu- ja põletikuvastased ravimid: ketoprofeen, ibuprofeen, diklofenak, naprokseen, piroksikaam, nabumetoon, indometatsiin, tselekoksiib.
Seenevastased ravimid: griseofulviin.
Infektsioonivastased ravimid: sulfametoksasool, sulfasalasiin, tsiprofloksatsiin, ofloksatsiin, norfloksatsiin, enoksatsiin, tetratsükliin, oksütetratsükliin, doksütsükliin, minotsükliin, trimetoprim, sulfametisool, gentamütsiin, nitrofurantoiin.
Antihistamiinikumid (allergiavastased ravimid): difenhüdramiin, loratadiin.
Süsteemse toimega nahahaiguste ravimid: isotretinoiin.
Hormoonid: korikosteroidid, östrogeenid, progesteroonid.
Suhkrutõve ravimid: glibenklamiid, glipisiid, tolbutamiid, tolasemiid, gliburiid, atseetoheksamiid.
Depressiooni ravimid: amitriptülliin, nortriptülliin, despiramiin, imipramiin.
Südamehaiguste ravimid: amiodaroon, nifedipiin, kaptopriil, enalapriil, fosinopriil, ramipriil, kiniin simvastatiin, fibraadid.
Rahustid: alprasolaam.
Krambivastased ravimid: lamotrigiin, karbamasepiin, fenobarbitaal, fenütoiin.
Diureetikumid (vedeliku eritumist soodustavad ravimid): hüdroklorotiasiid, furosemiid, pironolaktoon.
Muud ained: kivisöe tõrv (sisaldub mõningates psoriaasi ja ekseemi vastase toimega šampoonides), retinoidid (vitamiini A derivaadid), kullapreparaadid.
Kuidas ravimitest tingitud naha valgustundlikkuse suurenemist ja nahakahjustusi vältida?
Enne ravimi kasutamist tuleb alati pakendis olevast infolehest järgi vaadata, kas ravim võib põhjustada naha valgustundlikkuse tõusu ehk fotosensibilisatsiooni.
Kui ravim suurendab naha valgustundlikkust, siis tuleks kasutada laia spektriga päikesekaitsevahendeid, päikesekaitsefaktori SPF sisaldusega 15 ja enam. Kui on kavas päikese kätte minna kauemaks kui tunniks, on parem valida toode, mille kaitsefaktor on 30 või suurem. Päikesekaitsevahendit peab kandma nahale vähemalt 20 minutit enne päikese kätte minekut. Kaitset peaks uuendama kahe tunni tagant, samuti pärast ujumist või higistamist.
Ravi ajal naha valgustundlikkust suurendavate ravimitega, tuleb vältida otsese päikese käes (sh solaariumis) viibimist.
Naha valgustundlikkust suurendavate ravimite pikaajalise kasutamise korral tuleb kasutada päikesekaitsevahendeid, kaitsta liigse päikesevalguse eest ka paljaid käsivarsi ja nägu ning regulaarselt kontrollida nahka kasvajate tekke osas.
Nii rasedad kui ka östrogeeni sisaldavaid rasestumisvastaseid tablette tarvitavad naised peavad meeles pidama, et östrogeen suurendab mitu korda nahale tekkivate pigmendilaikude ohtu. Selle vältimiseks tuleb rannas kanda peakatet, kasutada suure SPF faktoriga (20-30) päikesekaitsekreemi ning kanda huulte ümbrusesse, laubale ja põsesarnadele päikeseblokaatorpulka (SPF 30-40).
Kuidas valgustundlikkuse suurenemisest tingitud nahakahjustusi ravida?
Valgustundlikkuse suurenemise järgselt tekkinud nahanähtude ravi ei erine tugeva päikesepõletuse korral kasutatavast ravist. Fotoallergliste reaktsioonide korral võib kasutada antihistamiinikume ja glükokortikosteroide. Naha põletuse leevendamiseks sobivad rahustava või jahutava toimega kreemid või geelid, samuti võib teha jahutavat kompressi.
Sellise nahakahjustuse täielikuks paranemiseks võib kuluda mitu nädalat või isegi kuid. Pärast lööbe taandumist püsib kolletes pikka aega tugev pigmentatsioon, mis võib häirida isegi rohkem kui sellele eelnenud nahapõletik.
Tugeva nahakahjustuse korral ning enne, kui otsustate katkestada nahapõletuse teket soodustavate ravimite kasutamise, pöörduge kindlasti arsti poole.
Kõige eelnevaga ei taha me öelda, et päevitamine on keelatud. Sugugi mitte! Kevadisel ja suvisel ajal on tervislik leida mõistlik tasakaal: viibida mõõdukalt väljas ja kaitsta end päikese eest oma nahatüübist ja kiirguse suhtes muutunud tundlikkusest lähtudes. D-vitamiini tootmiseks ja energiavarude taastamiseks pole vaja tunde päikese käes veeta, piisab ka lühiajalistest päikesevannidest.
Allikad: Ravimiamet, Õhtuleht
