Kõik, mida pead depilatsioonist, päevitamisest ja rannamoest teadma
Alustame algusest – kas su keha on paljastusteks valmis? Me ei räägi siin nendest kahest voldist su kõhul, vaid hoopis soovimatutest karvadest. Hairlook ilusalongi kosmeetik-koolitaja Evelin Lillemägi peab oluliseks, et inimesed teaks erinevaid viise, kuidas nahk esteetiliselt karvavabaks saada – igal tehnikal on omad plussid ja miinused. “Kõikidest karvadest ja lõplikult on pea võimatu vabaneda. Loodus on juba nii seadnud, et see, mis on loodud kasvama, ka jääb kasvama. See õige tehnika, mis igale indiviidile täpsemalt sobib, selgub aja ja katsetamise käigus. Ühtset õiget vastust ei ole olemas, kuna inimeste soovid, ootused, võimalused ja valulävi on erinevad. Samuti võiksin liigitada inimesed kahte suuremasse gruppi: heledama ja õrnema karvakasvuga ning tumedama ja tugevama karvakasvuga inimesed, kuna nende murekohad erinevad vägagi.”
Sileda naha saab mitmel moel
Karvade kõige kiirem ja valutum eemaldamise viis on kosmeetiku sõnul raseerimine. “See on valutu, kiire, mugav, odav ja kohe pärast karvaeemaldust võib päikese kätte minna. Selle protseduuri kõige suuremad miinused on vähene aeg, mil karva ei näe ja ebemeeldiv tüüka-tunne karva kasvades. Tüütuks võib osutuda protseduuri tihedus (et oleks sile ja kaunis, peab seda tegema iga päev või üle päeva).”
Saadaval on ka arvukalt karvaeemaldusgeele ja -vahtusid, mis eemaldavad väljaulatuva karva keemiliselt. “Need on raseerimisega sarnased meetodid, kuid selle erinevusega, et nende puhul puudub sisselõikamisoht, aga suureneb nahaärrituse võimalikkus (geelid, vahud sisaldavad palju keemilisi aineid, mis võivad teatud nahatüüpe ärritada),” selgitab Evelin. “Siiski ei soovita seda protseduuri tundliku naha ja nahaprobleemidega inimestele.” Tavaliselt ei eemalda sellised tooted ka väga tugevaid karvu.
Eelmisest kahest meetodist efektiivsem on depileerimine, mille käigus eemaldatakse karv koos juurega. “Nahk püsib pehme ja sile kahe kuni kolme nädala vältel, uued karvad kasvavad tänu karva täielikule eemaldamisele (välja tõmbamine vigastab karvajuurt) peenemad, heledamad ja hõredamalt. Protseduuri tihedus on mugavalt kord kuus,” tutvustab kosmeetik. Miinustena loetleb ta valulikkust, suuremat riski karvade sissekasvamiseks ja seda, et samal päeval pole soovitatav päevitada, higistada ega teha veeprotseduure. Samuti peab depilatsiooni minnes ootama, et karvad kasvaks vähemalt 5 millimeetri pikkuseks.
Depilatsioon on levinud salongiprotseduur, kuid seda saab edukalt ka kodus teha. Kumba eelistada? “Vähemalt esimestel kordadel soovitan kindlasti külastada ilusalongi, kus asjatundjad teostavad protseduuri õigete vahenditega kiiresti ja efektiivselt. Sealt näeb, kuidas seda teha, mida vältida ja kuulda õigest järelhooldusest. Samuti on ilusalongis antud protseduuri jaoks õiged tingimused: vahendid, valgus, oskus ja kiirus. Kodus saab tavaliselt takistuseks oskuslikkuse puudumine ja ebamugavus.”
Ilusalongides pakutakse depilatsiooni laser- ja fotomeetoditel. “Need on kõige efektiivsemad, aga ka kalleimad valikud, mis sobivad keskmisele ja tugevamale karvale. Tihti on need ka valulikumad kui teised meetodid, kuid samas annavad püsiva tulemuse ja vajadus korduvkülastusteks puudub.”
Kosmeetik soovitabki lähtuda protseduurist – raseerimist ja keemilist karvaeemalust saab teha vahetult enne randa minekut, kuid kõige parem oleks teha eelneval õhtul protseduurid ära. “Siis jõuavad ka kogemata tekkinud mikrohaavad kokku kasvada.” Kui aga depileerida, siis tuleks teha seda päev või paar enne, et karvanääpsu kasvukoht saaks piisava aja, et taastuda. “Kuldne reegel on, et päikest võib nahale näidata siis, kui punased haavatäpid on kadunud.”
Päikesekaitsekreem on rannas hädavajalik
Tuletame meelde, et enne randa minemist peaks kindlasti kontrollima, kas õige SPF-faktoriga kreem sai ikka kaasa võetud. Kreemi valikul peaks lähtuma oma nahatüübist ja päevitamise eesmärgist. “Keskmine eestlane (kartulikoore juuksevärviga, mitte väga heleda nahaga ja mitte väga tõmmu nahaga) saab endale lubada Eestis mõõdukat päikesevõtmist kasutades 15–30 SPF kreemi. Mida lähemale ekvaatorile, seda suuremaks liigub päikesefaktor. On suur vahe, kas päevitamine toimub varakevadel, kui meie nahk talvest kergelt veel kahvatu, või südasuvel. Meie kliimavöötmes näeb nahk suhteliselt lühikest aega päikesevalgust, seega pole kaitsemehhanismid meie nahafunktsioonides arenenud,” rõhutab kosmeetik. “Varakevadel on väga oluline, et esimesed päikesevõtud oleksid lühikesed. Nahal kulub paar kuni kolm nädalat aega, et toota rohkem melanotsüüte, mis pakuvad nahasiseselt loomulikku kaitset. Päikese pääsemisega nahapinnale vallandub rida muutusi, mis käivitavad kõik funkstioonid, et nahk saaks ise päikesekiirgusega hakkama. Selleks aga kulub nahal aega. Seega, et see “sisseelamisperiood” õnnelikult ilma suuremate põletusteta üle elada, ongi soovitatav kasutada SPF-kaitsekreeme,” selgitab ta.
Kosmeetik rõhutab, et heledanahalised inimesed ei saavutagi kuldpruuni päevitust. “Kuna nende nahas puudub vastav kogus melaniini, siis võib juhtuda, et oodatud jumet ei saabu ega saabu. Korraliku kaitsega (alates SPF 30) võib saavutada küll kerge jume, aga mitte eriti rohkemat. Heledanahalistel on väga raske ka ekvaatori lähedal olevates riikides, kuna päikesepõletusoht on väga suur. Soovitatav on kasutada ainult väga suure faktoriga (alates SPF 50) tooteid ja pikemaid riideid, et nahka kaitsta.” Kes siiski soovib suvel pruun olla, saab kasutada isepruunistuvaid tooteid, mida on saadaval laias valikus.
Kindlasti soovitab ta – olenemata nahatüübist – kasutada kõrge kaitsefaktoriga kreemi lastel, ka Eesti tingimustes. “Laste nahk on õrnem ja neil puuduvad teadmised ohutust päikesevõtust, seega vastutame meie nende naha heaolu eest.”
Kui läksid siiski liiale…
Kosmeetik rõhutab, et ükskõik kui hästi me ka nahka rannas ei kaitse, peame aitama sel hiljem taastuda. “Selleks sobivad kõik geeljad ja niisutavad tooted. Kui on olemas toode, mis mõeldud just pärast päevitust, kasuta seda, sest selles on kindlasti olemas kõik ained, mis rahustavad ja niisutavad paikesekuuma nahka.” Vältida tasuks rasvaseid ja õliseid tooteid, eelistada kergemaid koostisi. “Aaloe on alati kindel valik. Väldi pärast päevitamist tegevusi, mis võiks veelgi ärritada niigi traumeeritud nahka. Saun, sportimine, naha töötlemine erinevate koorijatega jäta mõneks teiseks korraks. Vanarahvatarkusest tuntud hapukoore pealemäärimist pärast päevitust põlenud nahale ma siiski ei soovita. Kui ei ole midagi peale panna, siis lase nahal lihtsalt olla, väldi nahka ärritavaid tegevusi ja kasuta pehmeid puuvillaseid riideid. Võimalusel väldi järgmisel päeval otsest päikest.”
Kosmeetik rõhutab, et vaikselt ja turvaliselt saadud päikeseline jume hoiab su naha noore ja vitaalsena. “Mida vähem on su nahk elu jooksul päikest saanud (eriti päikesepõletusi), seda parema kvaliteediga on su nahk hilisemas vanuses. Veel üks soovitus – käi paari aasta tagant nahaarstile näitamas oma sünnimärke ja kõiki nahamoodustisi. Igaks juhuks. Samuti pöördu arsti poole, kui märkad, et mõni sünnimärk muudab kuju, muutub suuremaks või läheb tumedamaks, hakkab veritsema või muutub nahapinnast kõrgemaks.”
Bikiinitrendides domineerivad põnevad lõiked
Kuigi bikiine valitakse sobivuse ja mugavuse järgi, ütleb pesubrändi Women’secret Baltimaade brand manager Edith Silm, et praegu on populaarsuse tipul põnevate detailidega omavahel hõlpsalt kombineeritavad rannarõivad.
Ta tõdeb, et ka Eesti naised julgevad rannas üha enam erinevaid värvitoone ja mustreid omavahel kombineerida. “Klassikaliste ühevärviliste komplektide asemel eelistatakse detailiderohkeid ja värviküllaseid mudeleid. Eelistatakse nii erinevate kandmisvõimalustega mudeleid (saab kanda näiteks nii õlapaeltega kui ilma), kolmnurkseid ülaosasid kui ka topelt-push-up-mudeleid, mis suurendavad korvisuurust kuni kahe suuruse võrra,” tutvustab ta. Trendipildis on olulisel kohal troopilistest vihmametsadest inspireeritud mustrid, rõõmsad marja- ja lillemotiivid. “Kuid erinevate mustrite kõrvalt ei ole endiselt kadunud ka klassikalised, meremehe stiilis värvitoonid, mida on vürtsitatud punaste detailidega.” Bikiinikollektsioone rikastavad ka erinevad aksessuaarid nagu kübarad, rannalinad, kotid, suvekleidid ja sandaalid. “Lai valik ranna- ja suveriideid ei ole enam mõeldud ainult rannas kandmiseks, vaid miks mitte ka suveõhtute erinevatel üritustel,” soovitab ta.
Ühe trendiesemena toob ta välja comeback'i teinud trikoo. “Trikoode valikul tuleks kindlasti silmas pidada mugavust ja valida sobiv värvitoon. Millist kehaosa soovid rõhutada ja milliselt kehaosalt tähelepanu kõrvale juhtida? Ka trikoodele on lisandunud väga palju erilisi detaile, millega soojadel suvepäevadel eristuda.” Lisaks soovitab ta proovida korrigeeriva efektiga trikoosid, mis “võluvad” figuuri kaunimaks ja näevad samal ajal väga seksikad ja naiselikud välja.
