Katrin: Üliäge on kohtuda teiste riikide moeloojatega ja uurida, kuidas on nende kodumaal olla disainer. On olnud silmaringi avardav kogemus.

Mis on Eestis või mujal maailmas paremini?

Katrin: rääkisime ühe Läti tüdruku, Laima Jurcaga, ja selgub, et seal on üliodav rõivaid toota. Kui näiteks Eestis pead maksma ühe nööpaugu eest euro, siis seal saad 40 sendiga.

Karl-Christoph: Ma olen rohkem hakanud väärtustama Eestit ja seda, kui palju meil on vabadust antud. Tegelikult soodustab meie riik erilist disaini ja toob seda rohkem edasi ja kaugemale.

Katrin, kas tootmine on ka põhjuseks, miks Eesti disain nii kallis on?

Katrin: Jaa, kuigi selle sama tüdruku asjad on Tallinnas müügil ja ta ütleb, et Tallinnas läheb tal müük paremini kui Riias.

Kas olete ka midagi kõrva taha pannud, kuidas siis noore disainerina Eestis ellu jääda?

Katrin: Žüriilt on olnud sellised kommentaarid, et üha enam võiks hakata noor inimene selle peale mõtlema, et okei, sa oled väga loominguline, aga kuidas on seda asja võimalik ka tööstuslikult teostada. Tegelikult noor saaks endale nii jalad alla ja endale elatist hakata teenima. Selle peale tasuks rohkem mõelda.

Sinu äri ju voolab juba päris kenasti, Katrin, mis sul veel plaanis on?

Katrin: Nüüd tahaks natuke saavutada seda, et oleks võimalik keerukamaid asju tootma ja et saaks vaadata ka ülikondade ja kostüümide suunas.

Mis on teie silmis suurim moekuritegu, mida eesti naised kipuvad tegema? Kas on midagi riietumisel, mille eestlannad võiks hüljata?

Karl-Christoph: Tegelikult võiks inimesed mõelda üleüldiselt stiliseerimise peale ja vaadata, kuidas asi keha peal tegelikult välja näeb ja sinu kehakurve kallistab. Riidepuul ei näe rõivad samasugused välja kui seljas.

Kui praegusi trendivoole arvestada, siis mida neist võiks võtta või jätta?

Karl-Christoph: Investeerige kindlasti parematesse kangastesse ja kvaliteetsetesse asjadesse. Kui sa juba asja katsud ja tunned, et oh seda tahaks vastu nahka tunda, siis võta see riideese. Pole mõtet võtta mingit säravat asja, mida korra õhtul kannad ja pärast enam ei tee sellega midagi.

Liikudes taaskasutuse ideede maailmas, on sul ka seal praegu arenguid?

Karl-Christoph: Leian, et suur puudujääk on Eestis ihaldusväärse taaskasututatud moekunsti valdkonnas. Meil on küll Reet Aus, kes teeb väga ilusat ja tublit tööd, kuid see on pigem mugavuse ja mitte nii silmapaistvate rõivaste kategoorias, sest nad on neutraalsetes toonides. Võiks olla ka glämmi ja vau-efekti, võimsaid kostüüme, mis oleks täiesti eetilised, taaskasutatud ja täiesti uude võtmesse keeratud asjad, millele me pole varem mõelnud.

Kas eestlased oskavad väärtustada selliseid asju või tahavad pigem ikka nähtamatud olla?

Karl-Christoph: Eks kindlasti oskavad. Tegelikult eestlane juba otsib rohkem värve. Tahetakse ikka erineda, suvel ilus välja näha, mehele silma paista.

Katrin: Mulle tundub ka, et millega Eestis või maailmas võidelda, on see, et nii palju erinevaid taaskasutustehnoloogiaid on juba välja mõeldud, aga minu meelest oleks vaja mõelda, kuidas need kõik ihaldusväärseks teha. Et rõivas ei näeks välja nagu sa oleks mõnda vana kokku lõiganud, vaid näeks ihaldusväärne ja eksklusiivne välja.

Arvan ka, et Reet Aus on rohkem vaba aja rõivaste suunal tegutsev ning tema kõrvale võiks tekkida keegi äge, kes teeks õhturiideid sama eetiliselt.

Kuhu sa ise plaanid veel liikuda? Praegu siiski jääd meeste rõivaste ja pusade-nokatsite peale, millega oled juba kuulsaks saanud?

Katrin: Katsun elus kõiges mõistlikult suhtuda. Ongi see küsimus, et nagunii pooled kangad on leitud rullide lõppuudena ja ümber tuunitud, aga just tekitada inimese ja rõiva vahel emotsionaalset sidet, mis teeks selle asja tema jaoks eriliseks. Kui tal on selle asjaga side, siis ta kannab seda aastakümneid. Kui see on kvaliteetselt tehtud, siis pärandab ta selle ka oma lastele. Juba see on jätkusuutlik. Ma soovitaks inimestele mõistlikkust.

Andke ka soovitus: kui peaks ostma ühe eseme, mis on praegu moes, siis mis see võiks olla ja kuidas seda kanda?

Katrin: Soovitaksin investeerida heasse pintsakusse. Seda saab kanda nii pükste, teksade, seeliku, kleidi ja kõige muuga. Kui paned selga näiteks valge t-särgi ja teksad ning sul on äge pintsak, siis sul on nii palju võimalusi välimusega mängida. Siis võiks juba hakata edasi vaatama, kas sul läheb vaja seda, mis sobiks kokku kõigega või soovid natuke rohkem silma paista ja panustad rohkem käsitöövõtetesse või julgetesse värvidesse.

Karl-Christoph: Ma rõivaste kohta ei oska öelda muud seda, et kui sa poes näed mingit asja, mida mõtled osta, siis kui sul tekib väikegi kõhklus, ära võta seda.