Millised on aga viis väärt tähelepanekut, mis raamatust välja tulevad?

Michelle Obama ei soovinud alguses, et Barack Obama kandideeriks presidendiks. Samuti ei uskunud Michelle, et tema mees võiks valimised võita.

Michelle Obama kirjutab oma memuaariraamatus, et ta ei arvanud, et Ameerikas valitaks presidendiks mustanahaline mees. Kuigi ta armastab oma abikaasat ja usub temasse, siis üks põhjus, miks ta ei soovinud, et Barack kandideeriks, oli tema nahavärv. Michelle lihtsalt ei uskunud, et Baracki poolt hääletatakse.

Michelle muljetab, et ta polnud tollal valmis sellest mõttest rääkima. Ta toetas oma abikaasat valimiskampaanias ja oli talle toeks. Samas meenutab ta, kuidas Barack rääkis tulihingeliselt oma soovist siluda Ameerika murekohti. "Lõppude lõpuks on Barack mustanahaline mees ja ma ei uskunud, et ta võiks valimised päriselt võita," kirjutab naine oma memuaarides.

 Barack Obama ja Michelle Obama

Michelle'i ajendas Baracki presidendiks kandideerimisega nõustuma tema meest ümbritsev oskuslik meeskond ja Baracki soov edendada ameeriklaste elu. Just viimane soov avaldus Barackis Michelle'i arust nii tugevalt, et ta oli nõus jätma enda ja nende lapsed hetkeks kõrvale, et toetada oma meest igakülgselt.

Michelle Obama paljastab raamatus, et elas läbi nurisünnituse ja sai oma tütred viljakusravi abil.

Endine esileedi kirjutab, et nurisünnitus pani teda oma kehas ebamugavalt tundma ja viis mõneks ajas tema elust igasuguse rõõmutunde. See pani teda ja ta abikaasat tundma üksikult, katkiselt ja läbikukkunult. Nad otsustasid aga pöörduda viljakusravikliinikusse ja valisid viljastamise katseklaasis. Paaril on kaks tütart: 17-aastane Sasha ja 20-aastane Malia.

Sageli ei soovi inimesed nurisünnitusest rääkida, sest arvatakse, et tegemist on tabuteemaga. Ühtlasi on see nii füüsiliselt kui ka emotsionaalselt valus. Tegelikult pole nurisünnitus aga sugugi harv nähtus ja seda tuleb ette rohkem, kui arvatakse. Michelle Obama soovib sellel teemal ka rohkem rääkida, et naised saaksid aru, et tegemist pole millegagi, mida peaks häbenema ja kiivalt varjama.

Michelle Obama kirjutab ka Ameerika Ühendriikide praegusest presidendist Donald Trumpist.

Obama kirjutab, et ta ei andesta Trumpile kunagi, et viimane seadis Obamade pere ohtu, kui kahtles, kas Barack on üldse Ameerika kodanik. Michelle kirjutab, et Trump on kiuslik inimene, kes alandab vähemusi ja sõjavange. Ta lisab, et Trump kahjustab Ameerika väärikust peaaegu iga oma väljaütlemisega. Obama lisab ka seda, et Trump on vee peale tõmmanud hoolikalt tehtud seadusemuudatustele, kahjustanud suhteid liitlastega ja jätnud ühiskonna nõrgemad liikmed nigelasse olukorda.

Kui Michelle Obama oli noor, heideti talle ette, et ta räägib nagu valge plika.

See pani aga naist üha rohkem mõtlema rassi ja sooga seotud küsimustele. Täpsemalt sellele, kuidas inimesed teineteisesse suhtuvad ja milliseid ootuseid nad üksteisele loovad. Obama meenutab, kuidas üks tema kaugem sugulane heitis talle väiksena ette, et Michelle räägib nagu valge plika.

Obama puudutab oma raamatus ka teemasid, kuidas erinevast rassist inimesed kasutavad erinevaid suhtlusstiile sõltuvalt olukorrast. Näiteks suheldakse vaeste ja tõrjututega ühtmoodi ning rikaste ja edukatega teistmoodi.

Barack Obama ütles rääkimisviiside vaheldumise teema tõttu, et temaltki on küsitud, kas ta on üldse tõsiseltvõetav ja kas teda saab usaldada.

Michelle Obama jättis oma töökoha, et tema mehest saaks president. Kas Barack osutab oma naisele nüüd vastuteene ja laseb tal särada?

Barack ja Michelle Obama on justkui edukas abielupaar, kes teevad teineteise edu nimel ohverdusi. Kord särab üks ja teine on abiks ning siis vastupidi.

Kuigi Michelle Obama loobus oma tööst, kui Barack Obama sai 2009. aastal presidendiks, siis tegi ta oma pere nimel enda arvelt ohverdusi juba varem. Michelle töötas varem eduka juristina äriõiguse vallas, aga ühel hetkel tekkis tal mõte minna tööle Chicago linnapea assistendina. Barack innustas oma naist ja ütles, et ta visaku muremõtted peast ning minu ja tehku seda, mis teeb teda õnnelikuks.

Michelle meenutab ka seda, et kuigi Baracki presidendiks olemise ajal oli põhirõhk Baracki poliitilisel karjääril, siis iga päev proovis Barack valida pere ja poliitika vahel. Teisisõnu proovis ta igal võimalusel oma pere mitte unarusse jätta.

Allikas: vox.com